Levira õppis uusi ärivõimalusi idufirmadelt

Tiit Tammiste
Levira juhatuse esimees Tiit Tammiste.

Telekanalite kadumine vabalevist ja äride muutumine pani meid digitaliseerija rolli ning innustas uusi lahendusi otsima idufirmadelt, rääkis Levira juht Tiit Tammiste.

Tiit Tammiste seisis kaks aastat tagasi otsuse ees, kas asuda tööle Levira juhina. Levira võimalikust tulevikust mõeldes avastas ta enda jaoks, et ettevõttel on kolm väga olulist kompetentsi tuleviku e-teenuste ja digipöörde ehitamiseks.

Esiteks videotöötlemise oskusteave – Levira insenerid oskavad videopildi pulkadeks lahti võtta, seda analüüsida, juppideks teha, sealt midagi välja mõelda ja teistpidi ka kokku panna erinevatest kaameramaterjalidest ja graafikatest. See on unikaalne teadmine ja seda on veel ainult telekanalites, mujal vähe.

Teiseks IT infra ehk taristu, mis annab võimaluse luua IT-ressursse nii, et kasutaja ei pea serveritest jms midagi teadma. Ning kolmandaks raadiotehniline ehk mobility kompetents, mis võimaldab anduritest info üle õhu kokku tuua ja teistpidi mobiilsetesse seadmetesse või üle õhu viia kohale. Ringhäälinguga seotud teadmised on laialdaselt kasutatavad.

Levira juhatuse esimees Tiit Tammiste ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov tänavusel IKT Aastakonverentsil.
Levira juhatuse esimees Tiit Tammiste ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov...

„Kui vaadata tuleviku digitaliseeritud ühiskonda, siis need kolm on üliolulised kompetentsid, sest meil on vaja nähtamatut IT-taristut, et kasutajatega suheldakse üle õhu ja mobiilselt ning et kogu veebis toimuv asi oleks videos ja et see oleks ka rakendustes sees, mitte ainult ilusa pildina vaid koos video analüütikaga,“ rääkis Tammiste.

Seda kolmnurka on Leviras hakatud nüüd rakendama digiteenuste ettevõtena. Tehnoloogiapartner soovitakse olla ettevõtetele, kes vajavad digitaliseerimist, aga kelle igapäevane DNA ei ole tehnoloogia.

Esimesed sammud saja aasta taga

Levira ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, kui 1924 tehti Eesti esimene raadioülekanne, mis oli Haapsalus Paralepa randa raadioprogramm saatmine, et puhkajatel lõbusam oleks. 2 aastat hiljem oli esimene kommertssaatja püsti Paljassaares. Levira algusaastaks loetakse 1952, kui loodi Raadioringhäälingukeskus ja hakati valmistuma televisiooni tulekuks.

Alates aastast 2000 on 49% ettevõttest erastatud ja see kuulub ettevõttele Telediffusion France S.A., mis on Leviraga sarnane ettevõte Prantsusmaal.

Kuni aastani 2007 oli ettevõttel 2 selget tegevust - televisiooni pilt tuli saata üle õhu vaatajateni ja raadio heli üle õhu kuulajateni. Siis aga hakkas analoogtelevisioon Eestis lõppema, Leviral jäi ruume üle ja tulud hakkasid kukkuma. Digitelevisioon oli selgelt odavam lahendus ja ettevõttel tuli hakata otsima uusi äriliine. Põlvkondade vahetusest tuli juurde meediaäri, mis Levira jaoks tähendas seda, et pannakse suurte telekanalite jaoks programme kokku. „Meile antakse videofailid ja neist paneme kokku programmi ja teeme kogu play-out’i. Lisaks teeme ka väga palju lokalisserimist – Sony, Discovery, Turner toob ja meie paneme kokku kohalikud telekavad ning lisame subtiitrid. Lisaks katame ära need saated, millel ei ole õigusi, teeme selle valmis ja siis saadame operaatoritele, kes seda hakkavad levitama,“ selgitas Tammiste ja täpsustas, et Eesti puhul on need Telia, Elisa, STV jne.

Levira turg on Balti riigid, Põhjamaad ja viimasel ajal väga palju ka Kesk-Euroopa, Ungari, Rumeenia ja Tsehhi. Sellise teenuse puhul tähendab Tammmiste sõnul turg seda, et kui Discovery peakontor Euroopas asub Londonis, siis antakse signaal Londonist Tallinnasse, siin ehitatakse ühest programmist 15 lokaliseeritud programmi ja saadetakse laiali kas Oslosse, Stockholmi, Helisingisse, Riiga, Vilniusse, Budabesti või Sofiasse. Viimasel ajal on lisandunud Istanbul, Dubai, Kiiev ja hetkel laienetakse Moskvasse. Ei loeta mitte riike, vaid pigem punkte, sest äri käib üle riigipiiride. Järjest nihkutakse ida poole ja põhjus, miks Levirat tahetakse on see, et nad oskavad keerulistes kohtades võrgusõlmi üles ehitada. Ameeriklased ja sakslased tõstavad sellistes kohtades käed üles ja ütlevad, et nad ei saa hakkama.

Pärast analoogtelevisiooni ärakolimist tulid järgmisena IT-teenused. Teletorni keldris jäid tühjaks 1000 ruutmeetrit pinda. Esimene moodul on välja müüdud. Praegu ehitatakse välja teist moodulit. Kui pooleliolevad läbirääkimised õnnestuvad, siis hakatakse ehitama ka kolmandat moodulit.

Bitcoinide kaevandamine

Esimese andmekeskuse bitcoinide kaevadamiseks on Levira ehitatud Koeru. See ei ole sellise turvatasemega, mis tavapärases andmekeskuses on. Praegu mõeldakse Valgjärve ja võib-olla ka Pärnusse sarnaste andmekeskuste ehitamise peale. Nendes kohtades on Leviral mastid, mille all on ajalooliselt olemas juba hooned, kus on väga head ühendused andmekeskuste ehitamiseks.

Koerus esimesed Levira kliendid juba toimetavad. Kui vaadata seda, mida teeb bitcoin turul ja võrrelda seda elektrihinna prognoosiga, siis Tammiste sõnul Eestis see end ära ei tasu. „Mina imestan praegu nende üle, kes praegu suure hooga ehitavad bitcoinide kaevandusi elektrijaamade külge ja ütleks, et see on meie riigi vara raiskamine. Põlevkivi põletamine selleks on mõttetu tegevus,“ leiab Tammiste.

Töötajaid saja ringis

Levira struktuuri moodustavad üks suur tehnoloogia ja tootmisüksus, mis on umbes pool ettevõttest ja siis on pisikesed äriüksused, mis tegelevad müügi ja tootearendusega ning tugiüksused. Seega pool on tehnoloogia ja ülejäänud poolest 60% on tootearendus ning 40% on tugiüksused. Kui prantslastest omanikud on küsinud, et kui üks äriüksus kinni panna, siis kui palju inimesi vabaks saab ja vastus neile on, et üldse ei saa, sest organisatsioon on läbi põimunud.

TV tootmine on see, millega Tammiste sõnul Levirat viimasel ajal palju teatakse. Ettevõtte kõige uuemas jaamas on 16 kaamerat, kus on sees täismõõdus live ülekande stuudio.

Kasutada olevat tehnoloogiat iseloomustab see, et spordiülekannete tegemisel saab näiteks kordusesse võtta 18 pilti ja iga 10 millisekundi pärast saab neid korrata. Pilditöötlus ja sellest korduste, aeglustuste, suurenduste reaalajas külge panemine võimaldab teha ülekandeid jäähokist, suusatamisest ja korvpallist. Ülekande tegemiseks üks kõige keerulisem sport on bobikelgutamine. Näiteks Sigulda 1,6 km rajale pannakse 22 kaamerat ja kelk tuleb mäest nii kiiresti alla, et inimene ei suuda nii kiiresti kaamera pilte vahetada ja selle tõttu on ülekandejaams üks nupp, mida režissöör lihtsalt vajutab.

2017 oli edukas aasta ja täna üritab ettevõte kogu digitaalse transformatsiooni arengutega kaasas käia. Tammiste sõnul transformeerub televisioon täna täiega. Netflix tuleb ja Levira suured kliendid siin regioonides panevad telekanaleid kinni, sest neil ei ole lihtsalt äri. „Kui on telekanal, mis 3 korda päevas näitab filmi, et seda saaks vaadata endale sobival ajal, siis miks peaks seda tegema kui Netflixist saab vaadata just siis kui ise seda soovid. Meie proovime oma lahendustega kaasas käia ja oma kliente aidata,“ sõnas Tammiste ja lisas, et spordi ja muu, mitte nii hästi teeniva sisu järgi on vajadus ning seetõttu rakendatakse tehisintellekti võimalusi.

Järgneb intervjuu Tiit Tammistega.

Kuidas olete edu saavutanud?

Me toimetame hästi palju startuppidega. Oleme aru saanud seda, et kui otsime omale tehnoloogiapartnerit ja otsime partnerit, kellega tooteid siin koos arendada, siis kõik ju vaatavad valdkonnale otsa ja ennustavad mis sealt tulla võib. Kellelgi valmistooteid ei ole. Meie läheme startuppide juurde ja ütleme, et tulge meie juurde, me aitame tootega katsetada, klientide juures uksed lahti teha ning koos katsetada. Kui see õnnestub, siis me võtame teie toote oma portfelli, oleme teie müügikanal, integratsioonipartner, kliendi haldamise partner ja teie mure on toodet arendada. See on oluliselt teistmoodi kui teised ettevõtted startuppidega teevad. Eestis käitub sarnaselt veel Elisa. Ülejäänud kas investeerivad startuppidesse ja panevad inkubaatori täiesti eraldi, et mitte rikkuda ettevõtte ja toote kultuuri. Meie ütleme, et meie ettevõtte kultuur on vananenud ja stagneerunud, tulge startupid ja lõhkuge see ettevõtte kultuur täiesti ära ja meie tahame saada samasuguseks nagu teie.

Millal ja kuidas see alguse sai?

Startup’ide integreerimine algas umbes poolteist aastat tagasi. Enne seda proovisime ühe hackatoni teha ettevõttes sees, et näha kuidas oma inimesed sellele reageerivad. Hakkasime looma agiilset mõtteviisi. Vanakooli insenerettevõtete häda on aga see, et püütakse lahendada inseneri kõiki probleeme, sest neid on õpetatud olema kõige targem ja vastutama selle eest, et tehnika toimiks ja et see kellelegi viga ei teeks. Et tee see vaikuses valmis ja siis tule näita pärast. Nad teevadki selle vaikuses valmis ja teevad seda kaks korda kauem kui oleks võinud teha ja siis kui nad selle välja toovad ja kliendile näitavad, siis klient ütleb, et mul ei ole sellist asja üldse vaja. Koos prototüüpidest agiilsete asjade valmis ehitamine on see, mille me oleme saavutanud startuppidega toimetamisest.

Esimene ettevõttesisene hackaton ehmatas inimesed ära oma 48 tunniga ja magamiskottidel magamisega: kliente on vaja valideerida, tuleb panna kokku tiim kus on nii äri kui disaini, nii turundust kui tehnikat. Inimesed olid hirmul ja ei saanud midagi aru. Uuel katsel tegime 12 tunnise ürituse, panime välja auhinnad, rääkisime inimestega ja panime lõppu ka kõva peo. Sellest ägedast üritusest hakkas uutmoodi kultuur ettevõttes toimuma.

Kohalikus startup ühiskonnas meid väga ei teata, sest oleme väga palju toimetanud välismaiste startuppidega. Spordiülekannete panoraamkaamera on Israeli startup. Alustasime hollandlastega. Neid leiame erinevatelt messidelt, konverentsidelt ja kiirenditest. Põhjus on ka selles, et Eestis on väga vähe meediat häkkivaid startuppe. Siiski oleme leidnud ühe, kellega koostööd teeme ja selleks on Clappy, mille abil saab muuta telesaated interaktiivseks. Meie pool on kokku panna telesaatepilt selle interaktiivse pildiga ja kuidas need panna omavahel suhtlema.

Asjade internet on üks uutest valdkondadest, mille jaoks Leviral on olemas töökindel võrk, et selle peale ehitada järgmise põlvkonna teenuskihti.

Mis toimus aastal 2017 ja kuidas läheb 2018?

Me olime enda jaoks selgeks teinud oma rolli ja aitame ettevõtetel digitaliseerida. Me kasvasime kõikides valdkondades, va televisioonipildi edastamine. Eelmisel suvel läks kaks telekanalit vabalevist ära, nad ei ole enam sellises mahus meie kliendid, aga nagu näha on, siis täna tegeleb Levira hoopis teiste äridega palju suuremas mastaabis. Tegime õigeid valikuid, olime oma klientide jaoks atraktiivsed ja me kasvasime IT alal just kõige rohkem, sh andmekeskus ja haldusteenus, kus kasvasime 50%. Ülekannete pool kasvas nii palju, et oleme näiteks Lätis turu liidrid. 2017 läksime aktiivselt Soome turule, kus tegime eelmisel aastal Nordic Business Forumi kogu produktsiooni ja streemivoo ning tänavu saime seda uuesti teha. Meedia äri kasvas ilusti.

2018 on väljakutsuv, sest näeme, et meie klientideni on jõudnud transformatsioon. Nad on hädas - panevad oma teenuseid kinni, proovivad neid konsolideerida, ei suuda nii kiiresti oma uutmoodi toimimist käima saada. Meil on selle tõttu väga palju tegemist, on väga palju uusi kliente ja on palju uusi teenuseid vanade klientide juures. Kasvutempo ei ole nii kiire kui me ootasime.

Klientide juures me näeme, et digitaliseerimisega ollakse hädas ja kätte maksab see, et muutumise vajadust on alahinnatud ja sellega on hiljaks jäädud. Me oleme ise täpselt samamoodi. Alustama oleks pidanud 3-4 aastat tagasi. Teisalt kui turg ei ole valmis, siis on seda keeruline välja mõelda. Väga suurte muutuste aasta ja kasv ei tule nii suur.

Mis on 2019. aasta äriplaanis?

Oleme TOPis tagasi. Praeguse eelarve alusel näeme kasvu umbes 15%. Me oleme oma koha leidnud ja kasv on tagasi. Euroopa suurimal televisioonimessil IBC oli siiani põhisõnum, et olge rahulikud, televisiooni valdkonnas ei juht mitte midagi, aga sel aastal oli väga tugev sõnum change or die (muutu või sure) .

2019 võime ka näha seda, et omandame midagi esimestes startuppides, sest otsime laienemise partnereid. 4-5 aastaga oleme poole suurem kui praegu oleme.

Millised on plaanid palgatõusu ja töötajate arvu osas?

Töötajate arvus oleme 2 aastaga umbes 10% kasvanud ja palgakuludes hoopis rohkem, mis näitab, et kultuuritransformatsiooniga oleme toonud sisse rohkem väärtust loovaid inimesi ja oleme ka olemasolevaid inimesi palga osas järgi aidanud. Kindlasti midagi tõstame, aga ei saa lubada, et kõikidel. Palgatõusul on surve on väga suur ja palgaralli on meie valdkonna tõsine probleem.

Kaja Kallas avaldas arvamust, et Levira tuleks erastada. Milline on teie seisukoht?

See on hea küsimus, mida oleme väga palju ka majas sees arutanud. Täna vahet ei ole. Meil on väga hea vähemusaktsionär, kust me saame väga palju infrastruktuuri teadmisi. Me võiksime olla oluliselt rohkem kasulikud Eesti riigile oma teenustega, nad kasutavad oma ettevõtet liiga vähe.

Minu arvates ei ole vahet, kas oleme osaliselt riigiomanduses või oleme täielikult erastatud. Ma tahaks saada lahti amorfsest seisust, et oleme kahevahel. Ka riik ise on meile öelnud seda, et ei saa oma teenuseid Levirasse tuua, sest äkki teid müüakse Elisale või Teliale maha. Me oleme rääkinud ka telkodega kus koostöös oleks võimalik päris põnevaid teenuseid teha, aga nad ütlevad, et äkki konkurent ostab teid ära. Ükskõik kuhu poole see otsus kaldub, on igal juhul hea, aga see otsus peaks olema kiire ja selge.

Mis arvate Eesti arengutest laiemalt?

Ma arvan, et Eesti on jäänud digitaliseerimisega hiljaks. Seda näeme meediavaldkonnas ja ka tööstuses. Kaks sagedasti kasutatavaid näiteid on taksondus ja Uber või Taxify ning hotellindus ja Airbnb. Neist räägitakse palju ja inimesed kuulevad palju, aga nad ei kuula, mis see neile tegelikult tähendab. Meie oma klientide juures näeme, et see tähendab äride kadumist ja ülevõtmist.

E-valitsemise ja e-riigi kuvand on meid uinutanud, et meil on kõik hästi ja ühiskond on digitaalne ja me justkui ei peakski rohkem midagi tegema. Me unustame ära, et digitaalne on ainult riigi valitsemine, aga erasektoril on IKT kasutamine väga kehv.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

DERIVCO IS LOOKING FOR A JAVASCRIPT DEVELOPER (MID-LEVEL)

Derivco Estonia OÜ

17. november 2018

DERIVCO IS LOOKING FOR A SENIOR QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

17. november 2018

DERIVCO is looking for an ANIMATOR

Derivco Estonia OÜ

17. november 2018

Arvamused

Teabevara