Autor: Indrek Kald • 29. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Endine Bonnier meediagrupi digimeediajuht ning praegune SEB Grupi digitaal- ja kliendikogemuse juht Sara Öhrvall esines SEB iga-aastasel finantsjuhtide seminaril ettekandega, kus kirjeldas digitaalse transformatsiooni võimalusi. "Mustrid on tööstusharude üleselt sarnased – need ettevõtted, mis juhivad digitaalset transformatsiooni, juhivad ka kasumlikkuses," ütles ta.

Foorumi Andmemajandus 2018 teema sel aastal on "Unistamisest konkreetsetele tegudele: kuidas andmeteadust praktikas kasutada". Räägime lähemalt, kuidas saab Eestis tegutsev ettevõte uued võimalused enda kasuks tööle panna.

Loe lähemalt ja registreeru SIIN!

Kuigi masinõpe ning tehisintellekt on alles lapsekingades ning paljude ettevõtete jaoks tundmatu maa, pakuvad mõlemad tehnoloogiad Öhrvalli kogemuse kohaselt hulgaliselt "madalal rippuvaid õunu" – lihtsaid ent väga kasulikke lahendusi, kuidas oma äritegevust edendada.

"Nende tehnoloogiate peamine kasutegur peitub täna võimalustes oma klienti paremini tunda. 75% ettevõtetest leiab, et tehisintellekti suurim kasutegur on kliendihalduses, kuid kindlasti see valdkond tulevikus laieneb," selgitas Öhrvall.

Öhrvall tõi oma kogemustest arvukalt näiteid, kuidas tehisintellekti ja masinõpet on võimalik äritegevuses kasutada – näiteks on tehnoloogia abil võimalik tuvastada klientide reaktsiooni uue toote tutvustamisele teadmaks, kuidas järgmisel korral veelgi edukamalt uudistoodet esitleda.

Plokiahela tehnoloogia (blockchain) muudab oma tööpõhimõttega kõike isikutuvastuse ning lepingute turvalisusega seonduvat, sest selle tehnoloogiaga kaitstud andmeid on võimatu manipuleerida.

"Kas tõesti oskab arvuti inimesi profileerida nende internetikäitumuse põhjal? Jah, oskab. Ettevõtted saavad kasutada inimese käitumist sotsiaalmeedias ning neid profileerida. Nii teame rohkem nii oma klientidest kui ka tarbijatest ja nende ootustest. Ameerika investeerimisfondid kasutavad tehisintellekti abil kogutud andmeid koguni nii, et koguvad droonidega infot inimeste liikumistest ja tarbimisharjumustest," tõi Öhrvall näiteid. Suurandmeid tuleb õppida paremini mõista selleks, et neid äris rakendada, lisas ta.

Öhrvall nimetas ka viis printsiipi, mida oma äri kaasajastamisel silmas pidada:

1) Uuenduslik agenda ning digitaalstrateegia – näiteks olid Detroidi autotootjatel kõik ressursid ja eeldused selleks, et käivitada edukalt elektriautode tootmine. Ometi sai sellega hakkama hoopis Elon Musk.

2) Ajastus – uued trendid võivad käivituda ootamatult, nagu näiteks uudiste tarbimine mobiiltelefonis. Võitjad on need, kes on selleks valmis ning oskavad kiiresti oma toodet kohandada või hoopis pakkuda täiesti uut toodet.

3) Ajutiste ärimudelite loomine – nende abil on võimalik raha teenida ka siis, kui suurt projekti veel silmapiiril ei ole. Ära oota suurt ideed, tööta ka väikestega!

4) Emba teadmatust – liiga palju on äriarenduses testimist ja katsetamist, teadus- ja arendustegevusega minnakse kohati liiale. Sellele kulutatakse palju aega ja raha samas kui 10%ne muutus tootes võib muuta 90%-liselt tarbija nägemust sellest. Innovatsioon ei pea alati olema meeletult kallis.

5) Ole valmis platvormipõhiseks majanduseks. Teoreetiliselt liigub pea 30% kõikide ettevõtete kogukäibest 2020. aastaks läbi teenuseplatvormide.

Lõpetuseks rõhutas Öhrvall, et digitransformatsiooni ning äritegevuse kaasajastamise käigus on oluline omada pikaajalist ning selget visiooni. See annab ettevõttele kindla suuna, mille poole püüelda ning samas tagab töötajatele stabiilsuse ja turvatunde.

Tehnoloogilised lahendused ei saa olla ajutised vaid peavad moodustama strateegilise terviku; kohanemisvõime on oluline, kuid selleks, et teha julgeid samme, peab olema visioon ning arusaam tööstuse arengust ja tulevikust kümne aasta perspektiivis.