Autor: Äripäev • 1. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Valitsus teeb valimiste ootuses koha peal ringe ja ootab, et asjad laheneks iseenesest. Ei lahene. Olukord pingestub iga kuuga. Ükskõik, kuhu vaatad, kõikjal on inimesi puudu. Täna on juba ka tervise ja hoolekande valdkonnas inimesi puudu, selle tulemusena võivad varsti inimesed abita jääda. Ka poliitikud möönavad tegude vajalikkust, kuid olukord on muutumatu juba pikemat aega,“ kommenteeris tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar teate vahendusel.

Tööjõupuudust peab kõige suuremaks arengut takistavaks teguriks 65% ehituse, 55% transpordisektori, 47% majutuse ja 43% IT-sektori tööandjatest. Töötajaid napib just infotehnoloogia valdkonnas, mida peetakse tööjõumahukuse vähendamise võtmeteguriks. Septembris oli IT-alase haridusega töötuid kogu Eesti peale 85 inimest, 7,5 korda vähem kui aasta tagasi.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juhatuse liige Ants Sild IKT-sektoris ülekuumenemise languse märke ei näe. "Vastupidi, olukord on iga kvartaliga järjest kuumem. Sektoris on tööjõuprobleem muutunud kriitiliseks: toimub töötajate üleostmine, eriti magistriõppe inseneri tasemel. Ettevõtted on töödega koormatud ja ei suuda eraldada oma seeniortöötajaid isegi selleks, et juuniore juhendada ja välja koolitada. Uusi spetsialiste otsitakse reeglina välismaalt," kurtis Sild.

"Senikaua, kui Eesti hinnatase on veel mingil määral madalam maailmatasemest ja eksporttöid jagub, jätkub ilmselt selline olukord. Eriti valusalt lööb see Eesti teiste sektorite digitaliseerimise plaanidele, kes maailmataseme hindu ei olda valmis maksma. See on omakorda probleemiks kogu Eesti konkurentsivõime kasvule," kommenteeris ta.

OSKA tuleviku tööjõuvajaduse uuringu järgi on IKT valdkond, kus lähiajal täiendava tööjõu vajadus on kõige suurem, aastas koolitatakse praegu ca 400 IT-spetsialisti vähem, kui tarvis oleks. Teine suurema puudujäägiga valdkond OSKA analüüsi kohaselt on tervishoid. Aastaks 2025 on prognoosi kohaselt puudu üle 300 tervishoiutöötaja.

Kõige rohkem vabu töökohti oli teises kvartalis töötlevas tööstuses (suurim puudus toiduainetööstuses), kaubanduses, toitlustuses, aga ka hariduses. Suhtarvuna kõigist töökohtadest on vabu töökohti rohkem finantssektoris, haldus- ja abitegevustes (nt kinnisvarahaldus, koristus ja turvateenused), majutuses ja toitlustuses ning IKT sektoris.

Allikas: Äripäev