Autor: Äripäev • 22. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu märtsis oli valitsus seisukohal, et Eesti riik Dubais oma paviljoni ei ava. Siis oli ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja valitsus oli veebruaris otsustanud, et Eesti riik ootab Dubai EXPO-l paviljoniga osalemise korral ettevõtjate rahalist panust. Ministeeriumite teatel märkisid ettevõtjad tagasisides, et EXPO-l esinemisse nad investeerida ei plaani.

Nüüd täidab Palo asemel ministrikohuseid Rene Tammist, kelle sõnul tooks maailmanäitusel osalemine riigikassasse hinnanguliselt tagasi 15 miljonit eurot maksutulu.

Neljapäeval Tammistit küll Eestis ei olnud, nii et tema asemel presenteeris ettepanekut valitsusele välisminister Sven Mikser, kes märkis valitsuse pressikonverentsil, et isegi kui erasektor ei olnud aasta algul nõus 50 protsendi ulatuses kulusid katma, siis nende panus, eriti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu osa sellest, on siiski märkimisväärne. Samuti olid eeldatavad kulud vahepeal oluliselt muutunud.

Sarnaselt Mikseriga rõhutas ka rahandusminister Toomas Tõniste kuluprognooside vähenemist. "Seekord käisid valitsuses sisukad arutelud ja kunagise prognoosi asemel, et see läheb 5 miljonit eurot maksma, läheb maksma hoopis 2 miljonit," märkis ta [kevadise 5 miljoni euro asemel opereeritakse nüüd küll hinnanguliselt 3 miljoni euroga, kevadel pidanuks sellest erasektor tasuma 2 ja nüüd 1 miljon eurot - toim.]

rahandusminister

Küsimus on selles, et kui Eesti riik kulutaks näiteks 5 miljonit, mis alguses laual oli, siis mis ta vastu saab, kui ta saab vastu hunniku porgandeid, siis see ei ole mõistlik.

Küsimusele, miks Isamaa ministrid nüüd plaaniga nõustusid lõpuks kaasa minema, vastas rahandusminister, et Isamaa ei ole olnud mineku vastu, vaid küsis, kui suure osa sellest peab tasuma riik ja mis on sellest võimalik vastu saada. "Me ei olnud selle vastu, et minna, aga vaja oli õppida varasematest lubadustest, kus oodatud tulu ja kasu ei ole tulnud," ütles ta.

"Küsimus on selles, et kui Eesti riik kulutaks näiteks 5 miljonit, mis alguses laual oli, siis mis ta vastu saab, kui ta saab vastu hunniku porgandeid, siis see ei ole mõistlik," näitlikustas Tõniste.

"Kui 5 miljonist sai 2 miljonit ja erasektor on nõus panustama, siis oli meie ainus mure, et see ei jääks ainult paberile, et ei tuldaks meile riigi rahaga kosja. Tahtsime näha, milline see leping täpselt välja näeb, et kõik oleks kindel. Et pärast ei juhtuks nii, et järgmine koalitsioon peab leidma, kuidas katta ülejäänud kulusid, mis seal tekkisid," lisas ta.

Maailmanäitusel osalemist hakkab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu vahel sõlmitava lepingu alusel ette valmistama eraettevõtete konsortsium. Selleks sõlmib ministeerium lepingu liiduga, kelle juhtimisel moodustatav erinevate valdkondade erialaliitude ja ettevõtete konsortsium vastutab messil osalemise ettevalmistuse, korralduse, ekspositsiooni ja kohaloleku eest.