Autor: Indrek Kald • 24. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tehnoloogia areng on võimaldanud bioloogia ja meditsiini valdkonnas koguda inimeste tervisliku seisundi kohta väga suurel määral erinevaid andmeid. Selliste heterogeensete andmemassiivide analüüs on suur väljakutse.

Fishmani doktoritöö eesmärk ongi arendada uusi ja adapteerida olemasolevaid infotehnoloogilisi vahendeid ja meetodeid. Doktoritöö juhendajad on bioinformaatika professor Jaak Vilo, molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson ja bioinformaatika vanemteadur Hedi Peterson Tartu Ülikoolist.

"Kasutades masinõppe mudeleid molekulaarsete ja terviseandmete analüüsis, püüab doktorant leida lahendust inimese bioloogia ja tervise paremaks mõistmiseks," selgitas Jaak Vilo. "Näiteks paljude valkude mõõdetud avaldumise andmed võimaldaks osasid keerulisemaid immuunsüsteemi või kasvajalisi haigusi diagnoosida täpsemalt ning vahel isegi enne, kui nähtavad tunnused konkreetsel inimesel ilmnevad," sõnas ta.

Vilo sõnul on eesmärk leida lahendusi, kuidas kõrgetasemelist andmeanalüüsi saaksid teha bioloogid ja arstid ise ilma igakordse andmeanalüütiku välise abita. "Lisaks arendab Dmytro uusi tehisintellekti lahendusi rakkudest mikroskoobi all tehtud digitaalsete piltide analüüsiks. Selle eesmärk on automatiseerida mahukamate eksperimentide andmetöötlust, näiteks hinnata väga paljude eri ravimikandidaatide mõju rakukultuuridele," kirjeldas ta.

ITLi president Ivo Suursoo rõhutas stipendiumit üle andes töö väärtusena, et kasutuses on Eesti haigusregistrite andmeid, mille rakendamine võiks tulevikus anda otsest kasu just Eesti inimestele.

"Dmytro Fishmani töö võimaldab muuhulgas juhtida tähelepanu ka infotehnoloogia seotusele kõikide valdkondadega. Nii IKT-sektori kui ka teiste sektorite kaasamine rakenduslikesse teadusuuringutesse võimaldab teadustegevusel luua väljundeid, mis on otseselt kasutatavad näiteks meditsiinis, tööstuses ja reaalses majanduses laiemalt," kinnitas ta.

ITLi Ustus Aguri nimeline stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Sellega tunnustab ITL teadlase silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna arengusse. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, ITL annab seda välja koostöös HITSA koordineeritava IT Akadeemia programmiga. Stipendiumit antakse välja 2003. aastast.

Ustus Agur (1929–97) oli Eesti tehnikateadlane ja informaatik. Ta lõpetas 1951 polütehnilise instituudi (tänane TTÜ) mehaanikateaduskonna elektrimasinate- ja aparaatide eriala elektriinsenerina cum laude. Teaduskraadi kaitses 1962 Leningradi elektrotehnika instituudis elektriajamite modelleerimise teemal.

Ustus Agur oli TTÜ õppejõud 1951–77, sh 1966–77 elektronarvutite kateedri juhataja. Aastail 1978-80 oli ta Eesti informatsiooni instituudi teadusdirektor, 1980–90 direktor. 1991–97 töötas ta informaatikafondi tegevdirektorina. 1993 asutas Ustus Agur ajakirja Arvutimaailm ning oli kuni 1996. aasta lõpuni selle peatoimetaja. 

Ta on avaldanud üle 500 publikatsiooni. Ustus Aguri järgi on nimetatud büroohoone Tallinnas Ülemiste Citys aadressil Lõõtsa 8.