Autor: Indrek Kald • 18. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

President Kersti Kaljulaid ja e-residentsuse programmi meeskond kutsusid kevadel kokku ümarlaua, et arutleda e-residentsuse tuleviku üle. "Peame mõtlema sellele, kuidas muuta e-residentsus tõeliseks edulooks ja rahvuslikuks tuluallikaks," ütles riigipea ümarlauda kokku kutsudes.

Sadakond inimest – ametnikud, finantssektori esindajad, ettevõtjad, visionäärid – arutlesid suvel ja sügisel, kuidas e-residentide programmiga edasi minna. Selle tulemusel sündis Valge raamat 49 ettepanekuga e-residentsus 2.0 loomiseks.

E-residentsus 2.0 Valge raamatu esitlus toimub täna kell 13.15 Kadriorus kunstimuuseumis.

E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Eesti on esimene ja seni ainus riik maailmas, mis pakub e-residentsust. Alates 2014. aasta detsembrist annab e-residendi digi-ID välismaalasele võimaluse ajada asju digitaalselt ja asukohast sõltumata. Nii on näiteks väljast poolt Euroopa Liitu pärit inimesel võimalik luua omale baaskeskus Euroopa Liidus asjaajamiseks – tal on võimalik asutada äriühing Eestis ning osaleda aktiivselt selle juhtimises, elades ise näiteks Indias või Ameerika Ühendriikides. E-residentsus sobib suurepäraselt ka Eestisse juba investeerinud ja ettevõtte loonud ettevõtjatele nt. soomlastele, kes haldavad oma siinseid ettevõtteid interneti teel.

Eesti e-residendid võivad lisaks ettevõtte asutamisele teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, kaugjuhtida ettevõtet ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid. Nad saavad ligipääsu meile eestlastele igapäevaseks saanud e-riigi teenustele.