Autor: Indrek Kald • 19. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kõrgelt haritud ja Eestile suurt lisandväärtust loovad välisspetsialistid on Eesti arenguks vajalikud nendes valdkondades, kus sobivaid spetsialiste on Eestis vähe või puuduvad üldse. Ettevõtluses kasutatavad uued tehnoloogiad nõuavad ka vastava kvalifikatsiooniga inimesi," selgitas Tammist ettepaneku tagamaid.

Vähene pakkumine tööjõuturul ning kõrged palgakulud on tekitanud olukorra, kus Eesti ettevõtted ei jõua endale teadus- ja arendustöötajaid palgata, mistõttu tuleb siinse teadus- ja arenduspotentsiaali suurendamiseks laiendada teadlaste ja inseneride kaasamise võimalusi väljastpoolt Euroopa Liitu. Eriti puudutab see spetsiifilisi tööstussektoreid, näiteks keemiatööstust ning masinatööstust, teatas majandusministeerium.

Eesti on seadnud eesmärgiks teadusmahuka majanduse suunas liikumise. Mullu töötas Eestis kokku 4251 täistööajaga teadlast ja inseneri, neist 1162 ettevõtlussektoris. Aastal 2011 töötas Eestis üle 6000 teadlase ja inseneri.

"Samal ajal peamegi laiendama Eesti teadlaste võimalusi leida rakendust praktiliste ülesannete lahendamisega ettevõtete juures. Nende lahendustega edasi töötamiseks andis mandaadi ka tänane valitsuse majandusarengu komisjon," lisas Rene Tammist.

Madal teadustöötajate osakaal paistab ka silma Eesti võrdlemisel teiste Euroopa Liidu riikidega. 2016 moodustasid teadus- ja arendusvaldkonna töötajad 0,88% kogu tööjõust, samas kui Euroopa Liidus oli see keskmiselt 1,24%. Soomes ja Rootsis oli see näitaja üle kolme korra kõrgem kui Eestis.