Autor: Indrek Kald • 19. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti on võtnud endale kohustuse investeerida kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustesse. Samuti on seatud eesmärk jõuda teaduse riigipoolses rahastamises 1%ni SKPst.

Esmaspäeval otsustas Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) nõukogu üksmeelselt toetada rektorite nõukogu taotlust suurendada ülikoolide tegevustoetust, et tagada kõrgharitud spetsialistide õpe ning jätkusuutlik teadustöö. Rektorite Nõukogu saatis selle taotluse haridus- ja teadusministeeriumile oktoobri alguses.

Eesti keskmine palk on tõusnud 6-7,5% aastas ning kooliõpetajate palk on tõusnud 7% aastas. Võttes arvesse inflatsiooni, on ülikoolide tegevustoetus jäänud aga väiksemaks kui 2016. aastal.

Vähenenud tegevustoetus on põhjustanud ülikoolide akadeemiliste töötajate hulga olulise kahanemise. Riik on pannud teadlastele suure surve leida rahastamist välismaistest allikatest ning sellega ka eemaldumise Eesti ühiskonna reaalsete probleemide lahendamisest.

"Tahame ühemõtteliselt osundada võimatusele vanaviisi jätkata – ülikoolide sisemised ressursid on otsas ja kui rahastamine ei kasva, tuleb otsustada, mida tegemata jätta," sõnas avalduse selgituseks rektor Jaak Aaviksoo.

Sisuliselt on kõrghariduseelarve viimasel kolmel aastal külmutatud, kuid ressurssi selle suurendamiseks on – suurenenud on nii SKP kui ka riigieelarve maht.

Nii rektorite kui ka TalTechi nõukogu tunnustavad peaminister Jüri Ratase poolt riigikogus antud kinnitust, et järgmise aasta riigieelarves on ette nähtud teadus- ja arendustegevuse rahastamise taastamine tasemel 0,81% SKPst, ent teadusrahale lisaks taotlevad rektorid ja TalTechi nõukogu ka ülikoolide õppetöö rahastamise suurendamist vähemalt samas mahus.