Autor: Indrek Kald • 29. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kuuldused kaabelinterneti surmast seoses 5G võrgu tuleku ja levikuga Eestis on tugevasti liialdatud. Nimelt vähenevad mobiilsete ühenduste, nagu seda on 5G võrk, kiirus ja tõhusus koos kasutajate arvu kasvuga, võimekuse kasvatamine on aga keeruline. Mitmetes valkondades teeb mobiilsele ühendusele ülemineku võimatuks võrgu ebastabiilsus ja haavatavus," seisab suhtekorraldusfirma Corpore levitatud pressiteates.

STV arendusdirektori Vladislav Jarantsevi sõnul on 5G võrk mobiilsete internetiühenduste arengus uus haru. "5G ühendus on 4G võrguga võrreldes stabiilsem ja kiirem, aga selle tööpõhimõte on jäänud samaks. Seetõttu suureneb aktiivsete kasutajate arvu suurenedes ka võrgu viivituste pikkus, mis mõjub halvasti eeskätt veebikonverentsidele ja videokõnedele," selgitas ta.

Eelkäijatest kiirema 5G võrgu tööpõhimõte on STV teatel jäänud samaks: baasjaama kiirus jagatakse kõigi antud hetkel aktiivsete kasutajate vahel – kui neid on kaks, siis nende vahel, kui aga sada, siis sajaga.

"Kui aktiivseid kasutajaid on vähe, on ühendus kiire, kasutajate arvu suurenedes hakkab võrgu kiirus aga kahanema. 5G võimaldab saavutada internetiühenduse kiiruse 1–2 Gb/s, eelnenud 4G aga vaid 100 Mb/s liikuvatele kasutajatele ja kuni 1 Gb/s statsionaarsetele kasutajatele," seisab STV pressiteates.

STV: meie ühendust ei saa segada

Eesti suuruselt kolmanda kaabelsideoperaatori kinnitusel sõltub igasuguse mobiilsideühenduse, sh 5G kvaliteet oluliselt väliste segajate signaalitugevusest, samas kui kiudoptilised ühendused on segajate eest täiesti kaitstud.

"Meie STVs läheme aktiivselt üle kiudoptilistele ühendustele – optiline kaabel on vaba paljudest segajatega seotud probleemidest. Siin saab probleem tekkida ainult ühel juhul – kui kaabel on kahjustatud. Juba praegu kasutavad paljud meie erakliendid kodus passiivsete optiliste võrkude tehnoloogiat," rääkis Vladislav Jarantsev.

Mitmetes ärivaldkondades ei saa kaabelühendusi STV teatel mobiilsete vastu vahetada, sest lisaks kiirusele on tähtis ka ühenduse stabiilsus ja turvalisus. Jarantsevi sõnul on mis tahes raadioühendus haavatavam kui kaabel, kuna kaabelsidevõrku sissetungimiseks on vaja füüsilist sekkumist, raadioühendusse saab aga sisse murda eemalt.

Kaabelsideoperaatori pressiteate kohaselt on mobiilsidevõrkudes allalaadimise ja üleslaadimise kiirused erinevad ning üleslaadimise kiirus on alati oluliselt väiksem ja sõltub võrgu koormatusest. "Seeläbi võib üleslaadimise kiirus aga ka nullini langeda, mis tekitab probleeme kasutajatele, kes tegelevad veebipõhise voogedastusega," teatas STV.

5G võrgu laialdasele levikule seab STV kinnitusel piiri ka olemasolevate sageduste diapasoon. Jarantsevi sõnul on raadioeeter juba täis ning kui täna vaatame kõik internetist HD kvaliteediga videot, siis homme soovitakse juba UHD ja 4K kvaliteeti, mis eeldaks kiiruse tõstmist vähemalt kahekordseks.

"Kiudoptiline lahendus võimaldab aga juba praegu edastada andmeid 100 Gb/s ning DWDM tehnoloogia abil mitme lainepikkuse kasutamisel isegi kuni 1000 Gb/s," sõnas ta.

Jarantsev: mõelge oma tervisele!

Eraldi märkis Jarantsev, et puuduvad piisavad uuringud, kuidas selline hulk raadiosignaale meie tervist mõjutab. "Mõelge ainult: me kõik oleme ümbritsetud seadmetest, mis edastavad raadiosignaale. Optiline kaabel on kõige ohutum – selles liigub ainult valgussignaal ja mingit elektrivoolu pole," selgitas ta.

1991. aastal asutatud aktsiaselts STV on suuruselt kolmas kaabelsideoperaator Eestis. Vjatšeslav Rabotševile kuuluv ettevõte pakub kaabel- ja juhtmevaba internetiühendust, digiTVd, valveteenuseid ja videojälgimise teenuseid. STV käive oli 2017. aastal 13,9 miljonit eurot ning kasum 1,6 miljonit.

22. jaanuaril allkirjastas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist määruse, mille alusel saavad sideettevõtjad hakata arendama järgmise põlvkonna ehk nn 5G sidevõrku. Uute sagedusalade kasutuselevõtt loob lisavõimalusi sideteenusteks ning soodustab olemasolevate elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut. Ühtlasi võimaldab see uute tehnoloogiate rakendamist, teatas ministeerium.

Rene Tammisti sõnul on lisasagedusalade kasutuselevõtt vajalik uute tehnoloogiate, näiteks isejuhtivate sõidukite ja targa linna lahenduste elluviimiseks. "Eesti majandusarengu väljakutseks on innovatsioon ja tootlikkus – 5G sidel töötavad lahendused avavad uusi võimalusi mõlemas suunas," lisas ta.

Eraldatav sagedusala jaotatakse kolmeks võrdseks osaks, mis on piisavalt suured, et rakendada 5G tehnoloogiate andmemassiive. Täiendavalt jäetakse vabaks neljas väiksem puhverala, et tagada kaitsejõudude seadmete häirevaba töö.

5G sagedusloa alghind 1,6 mln eurot

Sageduste kasutuslubasid saavad kõik huvilised sideettevõtjad osta riiklikul konkursil, kus enampakkumise alghind on 1,597 miljonit eurot. Esmased 5G sagedused on määruse järgi 3,6 GHz alas, mille hind on kujunenud vastavalt elektroonilise side seadusele ning arvestades raadiosagedusi kui piiratud riigiressurssi.

"3,6 GHz sagedusala loetakse 5G mõistes maailmas üheks olulisemaks sagedusalaks ning ka Eesti sideettevõtted on näidanud üles suurt huvi selle kasutuselevõtuks," sõnas Rene Tammist.

Sageduslubade väljastamine on osa veebruariks esmakujul valmivast 5G kasutuselevõtu teekaardist. „"Teekaardiga paneme paika sammud, millega riik kavandab toetada Eestis 5G lahenduste kiiret ja parimal võimalikul moel kasutuselevõtmist. Täpsemalt tugineb teekaart neljale sambale: investeeringud, õiguskeskkond, teenuste innovatsioon ja sagedused," lisas minister Tammist.

Nädala eest allkirjastatud määruse alusel korraldab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet 5G konkursi sel kevadel.