Autor: Indrek Kald • 1. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tehnoloogiaettevõtte Dell Technologies tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt loetakse vaid 5% maailmas tegutsevatest äridest digitaalvaldkonnas juhtivateks organisatsioonideks. See tähendab, et 2016. aastast ei ole selles vallas arenguid toimunud.

Üle 4600 äri juhte üle maailma vaadelnud uuringust selgus, et digiteemades on kõige pädevamad arenevad turud. Esikohad on hõivanud riigid nagu India, Brasiilia ja Tai. Samas arenenud turud hakkavad maha jääma – Jaapan, Taani ja Prantsusmaa said digipädevuste edetabelis kõige kehvemad kohad.

Lisaks leiti, et arenevatel turgudel ollakse enesekindlamad (53%) selles, et tehnoloogiat suudetakse oma huvides ära kasutada, selle asemel, et tehnoloogia arengust maha jäädakse. Arenenud turgudel oli vastav näitaja vaid 40%.

Delli asutaja ning juhi Michael Delli sõnul peab iga firma juba lähitulevikus olema sisu poolest digitaalne organisatsioon. "Uuringust nähtub selgelt, et ideaalini on veel pikk tee minna," lisas ta. "Seega peavad ärid kiiremas korras oma valdkonna jaoks relevantseid tehnoloogiaid kasutusele võtma, et teistest mitte maha jääda ja loomulikult ka selleks, et uuendustest tulenevat majanduslikku kasu lõigata," lisas Dell.

Tegu on uuringuga, mis võrdleb riike 2016. aastal väljatöötatud digitaalse ülemineku indeksi (Digital Transformation Index) alusel. Selle ajaga võrreldes selgub, et progressi on maailmas olnud vähe ning ettevõtted on suurtes raskustes, et kiiretel muutustel tehnoloogiavallas kannul püsida.

78% äride juhtidest tunnistavad, et üleminek uutele tehnoloogiatele nende ettevõttes peaks olema kiirem. Üle poole (51%) leiavad, et lähema viie aasta jooksul läheb neil klientide muutuvate soovide teenindamisega raskeks ja 30% muretseb jätkuvalt, et nende ettevõte jääb ülejäänud valdkonnast maha.

Suurim mure on küberturvalisus

Uuringutulemustest on näha ka seda, et äride juhtide seas valitseb murelik õhkkond, mis puudutab digiteemasid. Kõige suurem mure on seotud andmekaitse ja küberturvalisusteemadega, mille on tekitanud hiljutised suured küberründed ja andmelekked. 2016. aastal olid küberkaitsega seotud mured viiendal kohal.

Andmeturvalisusteemade järel muretsevad äride juhid väheste eelarvevõimaluste ja ressursside, vajalike oskustööliste puudumise ja muutused riigis kehtivates seadustes.

Peaaegu pooled (49%) arvavad, et nende ettevõte ei suuda järgmise viie aasta jooksul usaldusväärsena paista ning pea kolmandik (32%) muretsevad, et nende firma tegevus võib minna vastuollu regulatsioonidega (näiteks Euroopa andmekaitseseadus GDPR). Üks firma kolmest leiab, et nad ei pruugi suuta kaitsta oma töötajate isikuandmeid.

Suured investeeringud IT süsteemidesse

Tulevikus oluliste investeeringutena toovad organisatsioonide juhid välja panustamist töötajaskonnale, turvalisusele ja IT süsteemidele. 46% arendavad juba praegu majasiseselt inimeste digitaalseid oskuseid. Näiteks õpetatakse töötajatele koodi kirjutama, mida tehakse täna 27% enam kui 2016. aastal. Lisaks taolistele tegevustele plaanitakse olulisi investeeringuid küberturvalisusesse, asjade internetti ehk IoT-sse ja tehisintellekti.