Autor: Indrek Kald • 19. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üle poolte küsitletud ettevõtetest kavatseb alustada või jätkata protsesside digitaliseerimisega järgmise kahe aasta jooksul. Enim on valmis protsesside efektiivistamiseks investeeringuid tegema keskmise suurusega ja suurettevõtted.

Enamasti soovivad digitaliseerimisega jätkata need ettevõtted, kes on saavutanud üle 20protsendilise digitaliseerituse taseme ning kel on võimalik veel protsesse digitaliseerida.

Sektorite üleselt nähakse enim tõhustamise võimalusi uute tarkvara- või tehnoloogiliste lahenduste abil tootmisprotsessides, laoarvestuses, juhtimises ning tellimuste vastuvõtmise ja väljastuse protsessis.

"Mida suurem on ettevõtte töötajate arv, seda olulisemaks peetakse just juhtimisprotsesside tõhustamist tootmisprotsesside ja laoarvestuse efektiivistamise kõrval," kommenteeris Ettevõtlus Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtluse keskuse strateegia ja tootearenduse juht Inge Laas.

"Kui tootmisprotsesside automatiseerimise vajalikkus on ettevõtjatele üldiselt arusaadav, siis näiteks juhtimisprotsesside digitaliseerimise vajalikkust tajutakse oluliselt vähem," lisas ta.

Ettevõtted, kes ei plaani järgneva kahe aasta jooksul tegeleda digitaliseerimisega, tõid uuringus peamise põhjusena välja vajaduse puudumise. Enim ei pea digitaliseerimist vajalikuks mikroettevõtted. Nendest 26% ütleb, et rohkem pole võimalik digitaliseerida ning 16% toob välja, et põhjus peitub laenu saamise taga, mis on enam esinenud vastuseks puidu- ja mööblitööstuses.

Inge Laas märkis, et digitaliseerimise läbiviimiseks ettevõtete seas on riik ulatanud abikäe. "Lisaks digidiagnostika meetmele EASis, on tööstusettevõtetel võimalik masinate, seadmete, tootmistaristu, tarkvara või arendusväljaminekute kaasfinantseerimiseks võtta Kredexist tööstuslaenu," märkis ta.

Laas lisas, et koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on valmimas ka digitaalsete tehnoloogiate soetamiseks uus toetus. "See on jätk digidiagnostika meetmele ning kõigi eelduste kohaselt saab toetust taotleda juba järgneva poolaasta jooksul," ütles ta.

Ettevõtetel on investeerimistoetuse abil võimalik katta kuni 50% abikõlbulikest kuludest kuni 200 000 euro suuruses mahus. Oluliseks eelduseks toetuse saamiseks on ettevõttes eelnevalt teostatud digidiagnostika, mis võib olla läbiviidud nii EASi poolt pakutava digidiagnostika toetuse abiga või täies ulatuses ettevõtte ressurssidega.

Eesti tööstusettevõtete tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimist käsitleva uuringu tellis EAS ja viis läbi Rait Faktum-Ariko. Jaanuarikuises uuringus osales 300 ettevõtet üle Eesti.