Autor: Indrek Kald • 18. november 2019

Eesti sai ESA täisliikmeks 2015. aastal. Värske lepingu kohaselt pikeneb Eesti kui uue liikmesriigi staatus kolme aasta võrra ehk üleminekuperiood kasvab kuuelt aastalt üheksa aastani (st 2024. aastani). Vastava lepingumuudatuse allkirjastasid väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ning Euroopa kosmoseagentuuri peadirektor Johann-Dietrich "Jan" Wörner.

Seeläbi saavad Eesti ettevõtjad ja teadusasutused perioodil 2019–24 juurde kolme miljoni euro väärtuses eksklusiivselt Eestile suunatud projekte. Muudatus ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi.

Liitumislepingu muudatused aitavad täita Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–20 eesmärke, luua kosmosevaldkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet soodustava majanduskeskkonna ning viia läbi kosmosetehnoloogiate teadus- ja rakendusuuringuid.

Väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu sõnul saab Eesti ESA projektide kaudu arendada ja rakendada kõrgtehnoloogilist innovatsiooni ning see on suurepärane võimalus nii teadlastele kui ka ettevõtetele kosmosevaldkonna arengutes kaasa rääkimiseks.

"Kindlasti on oluline ka see, et ESA koostöö kaudu saaksime võimalikult suures mahus panustada tagasi Eesti majandusse," lisas Karu.

Ministri sõnul on Eesti ettevõtted, teadusasutused ja Eesti ESA delegatsioon siiani olnud edukad ning vähestena uute liikmesriikide seas on suudetud investeeritud raha projektidena tagasi tuua. Enamus esitatud projektidest kuulub kas kosmosetehnoloogia arendamise, infotehnoloogia või Maa kaugseire valdkonda.

"ESA projektid pole suunatud vaid kosmosesuunalise tehnoloogia arendamiseks, vaid ka kosmosetehnoloogia efektiivseks kasutamiseks meie igapäevaelu toetamisel ning olemasolevale tehnoloogiale innovatiivsete kasutusvariantide leidmiseks," märkis Karu.

"Eesti ESA-liikmelisus on aidanud kaasa laiemalt tehnoloogiapõhise ettevõtluse arengule erinevates valdkondades. Tuntuimaks näiteks on tehnoloogiaettevõte Kappazeta, kes arendab ESA toel kratti, mis tuvastab satelliitide poolt saadud andmete abil põllumajanduse toetuste kasutamist," ütles Karu.

Ühtlasi on ESAga liitumine loonud Eesti ettevõtetele võimalusi, et osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, siseneda kõrgtehnoloogia tarneahelatesse, leida uusi koostööpartnereid, saada ligipääs maailma tipptasemel teadus- ja tehnoloogiaalasele ekspertiisile, meelitada ligi välisinvesteeringuid ning panustada kõrgtehnoloogilisse eksporti.

"Koostöö ESAga on andnud ning annab ka tulevikus Eesti ettevõtetele suurepärase toe, et maailmas paremini läbi lüüa. Näiteks toetab Eestis tegutsev ESA äriinkubaator siinsete iduettevõtete arengut ja loob neile paremad võimalused investeeringute kaasamiseks. Meie nähtav ning hinnatud roll ESA liikmena on meiepoolse aastatepikkuse väga hea töö selge tulemus," lisas minister.

ESA hindab tema sõnul kõrgelt Eesti seniseid saavutusi küberturvalisuse, praktilise tehisintellekti, suurandmete ja e-riigi valdkondades ja näeb meie ettevõtete potentsiaali kosmosetööstuse edendamisel.

"Pikenenud üleminekuperiood aitab neid valdkondi kiiremini edasi arendada ja Eesti ettevõtted maailmakaardile viia. Eriti hea meel on mul just selle üle, et Eesti võimekus küberturvalisuse valdkonnas on leidnud erilist positiivset äramärkimist ning et meid selles valdkonnas usaldatakse," ütles Kaimar Karu.

Eesti allkirjastas ESAga liitumislepingu 2015. aasta veebruaris. Täisliikmeks saades algas 1. jaanuaril 2016. aastal Eesti jaoks üleminekuperiood, mille eesmärk on Eesti tööstus ja teadus ette valmistada kosmosetööstusesse sisenemiseks.

Euroopa kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmoseteaduse, kosmosetööstuse arendamisega ning viib ellu Euroopa Liidu suuri kosmoseprogramme Copernicus ja Galileo. ESA asutati 1975. aastal ja agentuuri liikmeteks on 22 Euroopa riiki, lisaks assotsieerunud liige Sloveenia ning koostööpartner Kanada.