Autor: Johanna Vallistu • 10. november 2018

Stsenaariumide eesmärk ei ole oraaklina ennustada Eesti tulevikku, ent neid võib käsitleda kasuliku tööriistana, mis aitab meil juba praegu end mõttes asetada olukordadesse, milleni rahvusvahelised trendid oma erinevates kombinatsioonides võivad meid juhtida.

Mitme Eesti tööturueksperdi ja arvamusliidri osalemisel peetud seminaride ja pikkade arutelude käigus jäid tööturu tulevikku puudutavatest olulisematest küsimustest sõelale esmalt see, kas tehnoloogilise arengu tulemusel hakkab lähikümnenditel maailmas juurde tekkima kõrget lisandväärtust loovaid tehnoloogiaintensiivseid töökohti või loob tehnoloogia hoopiski senisest paremad võimalused rutiinsete töökohtade automatiseerimiseks ja asendamiseks masintööga. Ning teiseks see, milline on tööjõu kättesaadavus Euroopa Liidu hoiakute ja poliitikate puhul kolmandate riikide tööjõule.

Teame ju, et keerukama tehnoloogilise arengu enda kasuks pööramine eeldab spetsiifilisi oskusi ja teadmisi – talendisõda just kõige taibukamate enda juurde meelitamiseks ei ole maailma linnade vahel enam ammu mingi nali. Samal ajal ei kasuta Eesti tööturul olevad töökohad meie töötajate teadmisi ja oskusi sugugi täiel määral – välistööjõu vabam kättesaadavus võib lükata edasi vajalikku ärimudeli muutust, et meie töökohad muutuksid targemaks.

Loe stenaariumitest lähemalt Äripäevast.