Riigihangetes jääb sageli innovatsiooni saavutamisel oluliseks takistuseks küsimus, kellele peaks kuuluma hanke tulemusel loodud intellektuaalne omand.
Hanke ese võib hõlmata litsentseeritud tarkvara või kolmanda osapoole tooteid, mille puhul pakkujal endalgi pole täielikku omandiõigust, kinnitas vandeadvokaat Keidi Kõiv.
Foto: Jarek Jõepera
Hangetes nõutav ulatuslik intellektuaalomandi loovutamine tõrjub aga innovaatilisi ettevõtteid, keda hangete korraldajad tegelikult vajavad, väitis advokaadibüroo Rask riigihangete valdkonna juht, vandeadvokaat Keidi Kõiv.
Tänapäeval on arvutist saanud partner, kes võtab enda kanda rutiini ning laseb kasutajal keskenduda sellele, mis on päriselt tähtis. Tehisintellektiga (AI) varustatud masinad ei ole enam kauge tulevikuvisioon, vaid abilised, mis muudavad töö sujuvamaks ja loovamaks.