CM: Uued lahendused, kas tasub karta?

Serverilahenduste müüja ja paigaldaja Network Tomorrow OÜ tegevjuhi Kalmer Langi sõnul pole Eestis oma IT-ettevõttega alustamine lihtne, kuid palju on abi ettevõtlusinkubaatoritest.

„Tegelikult pole IT-äri lihtne ei alustavale ega juba turul olevale ettevõttele: pole kerge osaleda riigihangetel, alustada eksportimist ning koostööd ettevõtete vahel,“ räägib Ülemiste ettevõtlusinkubaatorisse kuuluva ettevõtte juht. „Konkurents Eesti turul on kaunis tihe, sest siin on palju tugevaid tuntud kaubamärke. Ja kui juba kasutatakse ettevõtte baasil ühe brändi tooteid, siis naljalt sinna kõrvale rivaali omi ei soovita. Inimesed soovivad hoida oma tehnikapargi ühtlase, mis teeb uute asjade pakkumise keerukaks, olgugi et uue seadme kasutusmugavus, hind ja kvaliteet võib olla parem.“

Lahendusena nimetab ta klientide pidevat koolitust ning testseadmete pakkumist. „Näiteks Supermicro serverilahendused on üle maailma väga populaarsed ja hinnatud tooted, ent klient ei pruugi tausta teada ning talle peab tutvustama brändi referentse ja pikka ajalugu. Eestis kiputakse kartma võõraid uusi asju ning ainus viis seda kartust summutada, on konkreetsele kartjale anda toodet testida.“

Network Tomorrow põhiklient on Eesti ettevõte, kes ostab iseendale kasutamiseks või teenuse pakkumiseks ühtselt töötava serverilahenduse koos võrgu ja andmemassiiviga. Ettevõte paneb hetkel väga suurt rõhku riigihangetele. Network Tomorrow loodud serverisüsteemid on muuhulgas kasutusel Tartu Ülikooli arvutuskeskuses, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi arvutuskeskuses ning Levira televisiooni väljastuskeskuses.

„Pean tunnistama, et alustava ettevõtte jaoks ongi võib-olla kõige raskem saada jalga ukse vahele riigihangetel, kuna seal valitseb veidi nokk kinni-saba lahti situatsioon: kvalifilitseerimistingimused nõuavad enamasti umbes kolmeaastast ajalugu teatud käibega ning eelnevat osalemist riigihankel – aga kust on noorel ettevõttel neid tingimusi võtta?“ selgitab Lang. „See-eest tehakse IT-ettevõtete vahel palju koostööd, sest riigihanke mastaap on lai ning üks ettevõte ei suudagi katta kõiki sektoreid.“

Ta lisab, et kindlasti ei tasu riigihankel osaleda osalemise pärast, vaid minna ikkagi perfektset lahendust pakkuma. „Pole mõtet oma aega raisata, kui niikuinii ideaalset lahendust ei paku. Samuti ei vaidle me kunagi hankel osalemise tingimuste üle – see ei ole koht, kuhu osalejad jõuga peaksid pressima ning see võib neile endale karuteenega lõppeda.“

Raske on leida mitmekülgseid töötajaid

Kui professionaalse töötaja leidmine Eestis on keerukas, siis mitmekülgse IT-inimese leidmine on Langi sõnul peaaegu võimatu.„Otsime eelmise aasta lõpust alates müügiinimest, kellel oleks IT taust, aga IT-valdkonnas on pädevate inimeste puudus kaunis kõrge,“ tõdeb ta. „Enamik on juba heas kohas tööl ja kindlasti ei taha me uut töötajat leida ülemaksmise teel. Meie põhimõte on väärtustada oma töötajaid ja käituda nendega lugupidavalt, et ühel päeval ei tekiks endal samasugust olukorda, kus head töötajad lihtsalt rahaga kinni makstakse. Tööl peab hoidma inimesi ikka midagi muud ka.“

Ka otse koolipingist tulevad noored ei kata enamasti ettevõtete vajadusi, olles juba saanud pakkumise mõnest suuremast firmast või olles orineteeritud süsteemiadministraatori või programmeerija suunale, mis ei pruugi olla tööpakkuja valdkond. Pole ju mõtet võtta tööle inimest ja maksta talle palka, kui ta tegelikkuses ettevõttesse ei sobi ning oleks tegija hoopis muus vallas.

„Aeg-ajalt tundub, et lihtsam on endale kasvatada ise töötajat, sest koolist ei tule niikuinii kaasa reaalselt töö- ja hakkama saamise kogemust. Samas oleme võõrustanud näiteks Norra ülikooli praktikante ja olgem ausad – noorte väljaõpe on väga suur ja ajamahukas projekt.“

Lang lisab, et noored loodavad sageli saada pakutavast suuremat palka, ent tegelikult on teenuse-toodete hinnasurve Eestis väga kõva. „Arvatakse, et IT-s on tohutud marginaalid ning IT-inimesed elavad nagu kuninga kassid, kuigi see pole tegelikult nii. Käimas on hinnasõda, mille juurde kuuluvad väikesed katted ning mis tähendab ka, et riigihanked on väga õhukesel jääl kõndimine. Erandiks on ettevõte, kes teeb midagi erilist ning on ainus sellise lahenduse pakkuja. Nii et kui teil on hea idee, siis tehke oma ideest äri!“

„Tänases valguses tundub, et parim aeg turule tulekuks oleks olnud 1995. aasta, sest siis oli IT ja serveritega seonduv suhteliselt uus. Muidugi on turge, mis pole nii arenenud kui meie, kuid enne võõrsile minekut tasub siiski kodumaal seljatagust kindlustada.“

Konsultatsioon ei tähenda ostukohustust

Tehnika areng on täna nii kiire, et oma valdkonnaski annab uutel toodetel ja võimalustel kannul püsida. On mõistetav, et kõigega ei jõua kursus olla ja Langi hinnangul on ettevõtete IT-osakonnad on väga huvitatud, et spetsialistid tuleksid rääkima uutest asjadest ja võimalustest, mida hiljem on võimalik juhtkonnale tutvustada.

„Aga siiski kohtame igapäevaselt ka kerget vastuseisu – peljatakse tulla küsima nii lihtsamaid kui ka spetsiifilisemaid asju, sest kardetakse näida rumalana,“ mõtiskleb Lang. „Mina küll ei karda tunnistada, et ma ei ole kõige targem ja kuulan huviga uusi suundi ning lahendusi. Kahjuks IT-inimesed on eriti tagasihoidlikud: neil pole harjumust konsulteerida ja küsida. Aga ega küsimine ei tähenda kohe ostukohustust. Meil on näiteks klient, kes tuli oma eelarve ja projektiga, aga rääkisime tema vajadused ja soovid üle ning jõudsime kümneid tuhandeid eurosid vähem maksva projektini. Ta on tänaseni väga rahul ja tänulik. Ei tohi karta küsida!“

Kuigi serverilahendused ei ole odav investeering, on see siiski ühekordne väljaminek, mis hakkab tagasi teenima juba esimesest aastast halduskuludelt, töötajate töökoormuse muutumiselt, töö kiirenemiselt ning elektrienergialt. Uus, efektiivne ja kiire tehnloloogia teenib sageli tagasi kohtadest, millele klient esimesega hooga ei mõtlegi.

Cisco tehnoloogiatel põhinevatele arvutivõrkudele ja sidelahendustele ning Supermicro serverilahendustele ja hooldusele spetsialiseerunud Network Tomorrow sai alguse 2009. aastal, olles tänaseks kasvatanud iga-aastaselt 50% käivet. Ettevõte ekspordib Supermicro tarkvara ja seadmeid üle maailma, olles tootjafirma eelistatud partner. Viimati püstitas Network Tomorrow televisioonijaama serverilahenduse Nigeerias.