Esimene samm Exceli-ajastust tehisaruajastusse ei pea olema suur ega kallis

Tehisintellekti poole tehtav esimene samm ei pea olema suur ega kulukas, madala vea hinnaga katsetused on kõige mõistlikum algus, ütles NetGroupi innovatsioonijuht Rait Matiisen saates "AI faktor".

„Oluline on selgelt sõnastada äriline probleem – kas on võimalik võita aega, raha või kvaliteeti,“ lisas Rait Matiisen.

Hinnanguliselt vaid 8,3% Eesti ettevõtetest on AI mingil moel kasutusele võtnud. Mis on esimesed sammud ja kus peituvad madalal rippuvad õunad, selgitavad saates "AI faktor" Mikk Mihkel Vaabel ja Rait Matiisen NetGroupist ning Rauno Varblas Tehnopolist.

„Tööstusettevõtted on valdavalt veel Exceli-ajastus. Andmeid kogutakse käsitsi, kuigi täna võiksid sama tööd teha andurid või kaamerad,“ nentis Mikk Mihkel Vaabel. „Samas ei pea tehisintellekti rakendamine olema raketiteadus – see on lihtsalt tööriist, mis aitab igapäevast tööd teha targemalt ja kiiremini.“

Rauno Varblase sõnul on Eestis tehtud rohkem kui saja tööstusettevõtte analüüsi, mis kaardistavad ettevõtete valmisolekut. „Huvi on tõusnud, aga süsteemset AI kasutust on vähe. Sageli jäädakse katsetuste faasi,“ ütles ta. „Edukamad näited on need, kus alustatakse väga konkreetsest probleemist – näiteks visuaalne kvaliteedikontroll tootmisliinil.“

Saates tuleb juttu ka digitaalsest võlast – ajas kuhjunud puudujääkidest andmete ja protsesside korrastamises, mis pidurdavad automatiseerimist. „Iga edasi lükatud päev digitaliseerimises tähendab homme rohkem tööd,“ märkis Vaabel. „Enne kui midagi automatiseerida, peab teadma, kuidas su majas asjad täna käivad.“

Varblase hinnangul on ettevõtted, kes suudavad siduda ärivajadused ja tehnoloogilised võimalused, tuleviku võitjad. „Kui ettevõte ei mõtle, kuidas homme targemini toimetada, siis on tema kõrval juba putka, kes teeb sama tööd mitu korda efektiivsemalt.“

Saadet juhib Mart Valner.

Fotol: Mikk Mihkel Vaabel, Rait Matiisen ja Rauno Varblas. Autor: Andres Laanem