Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Küberrünnakud Eestile tekitavad maailmas debatti
Küberrünnakud Eesti vastu määravad arutelu,
kuidas neile peaks reageerima ning kuidas tõlgendada rahvusvahelisis seadusi,
paljudes valitsustes, kirjutas The Wall Street Journal.
Eesti võrdleb rünnakuid sõjategevusega, edastades süüdistavaid vihjeid Kremlile. Vene päritolu isikud on varasematel aastatel sarnaste rünnakutega kuulsust kogunud.
"Venemaa on pikk küberrünnakute ajalugu," ütles interneti turvafirma SecureWorks Inc uurija Joe Stewart.
Rünnakud tulid siis, kui USA valitsus mõtiskles selle üle, kuidas küberrünnetele vastata. "Arutatakse kuidas sobivad rünnakud olemasolevasse õigusruumi ja kas tavaline rünnak oleks sobilik vastus," ütles interneti turvaettevõtte SANS Institute turvapealik Johannes Ullrich.
"Kui panka või lennujaama tabab rakett, siis on lihtne öelda, et see oli sõjaline rünnak," ütles Madis Mikko kaitseministeeriumist. "Kuid kui sama tulemuse saavutab küberrünnak, kuidas kutsuda seda?" oli ta nõutu.
Eesti on eriti haavata, kuna enamus eestlastest on harjunud interneti kasutama. Ka peaministri infotehnoloogianõuniku sõnul on tegemist tugeva julgeolekuohuga.
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.