Seadet olevat vaja turvalisuse tõstmiseks, sest pikanäpumehed võivad näha klahvivajutusi. Või siis on klaviatuurile kinnitatud kile, millelt on hiljem sõrmejälgede abil võimalik näha, milliseid klahve vajutati.
EyePassword (silmaparool) nimelise süsteemi loomises osalenud Manu Kumar Stanfordist leidis, et on küllaltki lihtne seista kellegi kõrval ja vaadata üle õla, mis klahve vajutatakse, kuid silmade vaevumärgatavat liikumist nii lihtsalt ei taba.
EyePasswordi tööpõhimõte on üldjoontes järgmine: kliendi nägu valgustatakse üle silmale nähtamatu infrapunavalgusega, mis silmadelt peegeldudes tagasi sensorini jõuab. Peegeldust silmast kasutatakse silma asukoha määramiseks. Pilgu suunatuse määrab aga pupilli liikumine. Seega, uurides korraga nii silma kui selle suhtes pisut liikuva pupilli asukohta, on võimalik kindlaks teha, kuhu inimene parajasti vaatab.
Esialgu on leiutis veel katsetamisfaasis. Tulemused olevat head, ainsaks tagasilöögiks on asjaolu, et parooli sisestamine võtab mõnevõrra kauem aega. Luuramine on aga see-eest praktiliselt võimatuks muudetud.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb