12. november 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Salajaste andmetega mälupulki varastatakse enim firma sees

Kaitsetud mälupulgad lähevad kaotsi pigem organisatsiooni sees (62 protsenti juhtudest), kui et neid varastavad kõrvalised isikud (27 protsenti juhtumitest), näitas KPMG ülemaailmne uuring Data Loss Barometer.

Viimasel kahel aastal on üle 60 miljoni inimese salajased andmed langenud häkkerite saagiks. Infokandjate nagu CDd ja mälupulgad kaotsiminek või varastamine on üsna levinud ning mõjutab suuri hulki inimesi. Reeglina lähevad need infokandjad kaotsi pigem organisatsiooni sees (62 protsenti juhtudest), kui et neid varastavad kõrvalised isikud (27 protsenti juhtumitest). Kahjude vältimiseks tuleb teavet krüpteerida ning tagada, et asjassepuutumatud isikud ei pääseks infole ligi. Tervelt 62 protsenti mälupulkadel või CDdega kaotsi läinud teabest oli krüpteerimata või salasõnaga kaitsmata.

Kuna ettevõtted sõltuvad üha enam tehnoloogiast, siis on oodata intsidentide arvu suurenemist, vaatamata sellele, et kasutajate teadlikkus identiteedivarguse ja personaalse info kadumise ohtudest on tõusnud.

Data Loss Barometer analüüsis avalikkusele teatavaks saanud infovargusi üle maailma alates 2005. aastast kuni juunini 2008. Kokku teatati selles ajavahemikus 1034 vahejuhtumist, millega läksid kaotsi 280 miljoni inimese andmed. Kannatada on saanud kõik sektorid, kuid 19 protsenti intsidentidest tabas avalikku sektorit. 25 protsenti vahejuhtumitest tulenes personaalarvuti vargusest, 50 protsenti olid organisatsioonisisesed juhtumid ning 46 protsendil juhtudest oli kadunud teave kaitsmata.

”Võimalike infolekete tuvastamine ja selgete sisemiste protseduurireeglite järgimine vähendavad ettevõtetes infovarguse ohvriks langemise riski. Kontrollsüsteemi tuleb pidevalt üle vaadata sõltuvalt muudatustest tehnoloogias, protsessides ja inimkoosseisus,” ütles KPMG Baltics ASi ärinõustamisvaldkonna ning IT ja inforiskide nõustamisteenuste juht Rivo Jõepere.

Jõepere lisas, et ettevõtteid tabavad infotehnoloogiast tulenevad kahjud ongi sageli tingitud uue riist- või tarkvara kasutuselevõtuga seotud riskide vähesest teadvustamisest. „IT-firmad pingutavad uute lahenduste mahamüümisel, kuid IT-riskide teadvustamine ja maandamine jääb ikka ja ainult ettevõtjate kohustuseks,” ütles ta.

Uuringu kohaselt olid kõige haavatavamad haridus- ja tervishoiusektor, kus isikuandmete hulk, vähene kasutajate instrueerimine ning piiratud infoturbe eelarve teevad nad infovargustele eriti avatuks. Kokku toimus avaliku sektori organisatsioonides 19 protsenti intsidentidest ning 14 protsenti finantsteenuste vallas, kus konfidentsiaalsed isiku- ja finantsandmed kujutavad endast otsest väärtust organiseerunud kuritegevusele.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755