13. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti pealinna tugevusteks on senised saavutused ja võimekus IT- ja tarkvaralahenduste loomise ningja omaksvõtmise alal, nõrkusteks samas vähene avatus ja kõrghariduse konkurentsivõime, selgub PricewaterhouseCoopersi ja Hamburgi Rahvusvahelise Majanduse Instituudi uuringust.

Selles võrreldi Läänemerd ümbritsevate riikide üheksat linna innovatsiooni, teadmuspotentsiaali ja avatuse osas, püüdes tulemuste abil näidata linnade konkurentsieeliseid ning võimalusi. Balti riikidest olid võrdluses pealinnad Tallinn, Riia ja Vilnius, teistest piirkondlikud keskused: Soomest Turu, Rootsist Umeå, Taanist ?rhus, Poolast Gdansk ning Saksamaalt Kiel ja Rostock.

Uuringu tulemused jaotavad eelnimetatud linnad potentsiaalilt kolme gruppi. Tallinn on koos Kieli ja Rostockiga keskmises grupis, edestades küll Riiat, Vilniust ja Gdanski, ent jäädes alla Turule, Umeåle ning ?rhusile.

Tallinna peamiste tugevustena rõhutasid uuringu läbiviijad tugevust infotehnoloogia ja tarkvaratööstuse alal ning kogukonna avatust uutele tehnoloogiatele. Linna juhtidel soovitati sellele konkurentsieelisele jätkuvalt panustada, et Tallinn areneks tõeliseks regionaalseks avatud ja multikultuuriliseks kõrgtehnoloogia keskuseks.

Tallinna nõrkusteks teadmuspõhise majanduse perspektiivis on negatiivne demograafiline trend, kõrgkoolide allajäämine konkurentsivõimelt ning vähene avatus, seda muuhulgas nii riikliku immigratsioonipoliitika kui rahvusvaheliste transpordiühenduste osas. Üheks võimaluseks Eesti IT-sektori konkurentsivõimet tõsta oleks ka maksusoodustuste tegemine kõrgkvalifitseeritud ning hästitasustatud tööjõule, näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamisega.

ASi PricewaterhouseCoopers ärikonsultatsioonide juhi Teet Tenderi sõnul võib uuringu tulemust võtta tunnustusena nii Tallinnale kui kogu Eestile ning ta ei pea meie väiksust takistuseks. "Sageli keskendutakse võrdlevates uuringutes suurlinnadele, ent Euroopas on palju näiteid suure teadmispotentsiaali ja hea elukeskkonnaga jõukatest kiiresti arenevatest linnadest, mis on rahvaarvult Tallinnast mitu korda väiksemad," sõnas ta.

Uuringus võrreldi üheksat väikese ja keskmise suurusega linna, rahvaarvuga 100 000–700 000, mis on Läänemere riikide piirkondlikud või riiklikud keskused, välja arvatud Vilnius ja ka sadamalinnad.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb