23. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õpetajate palgad on madalad, tuletõrjujatel on keeruline kuu lõpus ots otsaga kokku tulla, arstid lähevad naaberriikidesse tööle ja ega suuremal osal teadlastelgi otseselt lihtne ei ole. Pidevalt üles kuumenevale teemale üritatakse lahendusi leida, aga riigi rahakott on kokkuvõttes täpselt nii suur, kui on ettevõtjate makstavad maksud.

Miks ettevõtjad ei maksa piisavalt makse? Vastus on lihtne – Eestil puudub korralik teadmistepõhine ja ekspordile suunatud ettevõtlus. Lahendus seevastu on teoreetiliselt lihtne – rohkem kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Praktikas tähendab see ülikooli, riigi ja ettevõtjate kvaliteetset koostööd.

Näiteid teistest riikidest jagub küllalt, aga edukate süsteemide üks ühele kopeerimine pole senimaani ühelegi riigile kasu toonud. Iga maa on erinev ning lahendused tuleb n-ö rätsepa kombel ise valmis õmmelda. Iga fraki õmbluseks vajaminev riidelapp (erinevad ministeeriumid, instituudid, ettevõtjad) on aga oma huvidega ning nende sobitamine seetõttu keeruline.

Millised on erinevate valdkondade kitsaskohad ning võimalikud lahendused, loe teisipäevasest Äripäevast.

Autor: Harry Tuul, Rene Jõeleht