Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis puudub teadmistepõhine ettevõtlus
Startup Garage’i juht René Jõeleht kirjutab, et Eesti riigil on pidev rahapuudus, sest meil puudub korralik teadmistepõhine ja ekspordile suunatud ettevõtlus.
Õpetajate palgad on madalad, tuletõrjujatel on keeruline kuu lõpus ots otsaga kokku tulla, arstid lähevad naaberriikidesse tööle ja ega suuremal osal teadlastelgi otseselt lihtne ei ole. Pidevalt üles kuumenevale teemale üritatakse lahendusi leida, aga riigi rahakott on kokkuvõttes täpselt nii suur, kui on ettevõtjate makstavad maksud.
Miks ettevõtjad ei maksa piisavalt makse? Vastus on lihtne – Eestil puudub korralik teadmistepõhine ja ekspordile suunatud ettevõtlus. Lahendus seevastu on teoreetiliselt lihtne – rohkem kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Praktikas tähendab see ülikooli, riigi ja ettevõtjate kvaliteetset koostööd.
Näiteid teistest riikidest jagub küllalt, aga edukate süsteemide üks ühele kopeerimine pole senimaani ühelegi riigile kasu toonud. Iga maa on erinev ning lahendused tuleb n-ö rätsepa kombel ise valmis õmmelda. Iga fraki õmbluseks vajaminev riidelapp (erinevad ministeeriumid, instituudid, ettevõtjad) on aga oma huvidega ning nende sobitamine seetõttu keeruline.
Millised on erinevate valdkondade kitsaskohad ning võimalikud lahendused, loe teisipäevasest Äripäevast.
Autor: Harry Tuul, Rene Jõeleht
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele