ÄP: Siseministeeriumi plaan on samm politseiriigi poole

Kuid selle probleemi lahendajad ei pea olema majutusasutused. Nende numbrite vähendamine peab toimuma piiril ehk siis politsei- ja piirivalveameti tegevusalas. Migratsioonijärelevalve tagamine ei kuulu hotellide ja külalismajade kompetentsi.

Ministeeriumi selgitused ei veena: väide, et tegemist on vaid praeguse registreerimisprotsessi digitaliseerimisega, ei pea paika. See püüab jätta muljet, et sisuliselt midagi ei muutu, tegelikult on muudatus aga põhimõtteline.Plaanitavad nõuded suurendavad oluliselt külaliste registreerimisele kuluvat aega ning eeldab, et vastuvõtutöötajatel on spetsiifilisi oskusi võltsitud dokumentide äratundmisel, mida neilt praegu ei eeldata. Klientide teenindamise protsess veniks pikemaks ja muutuks kliendile ebameeldivaks.

Vähe sellest: löögi alla satuvad inimeste põhiõigused: õigus vabalt liikuda ja õigus eraelu puutumatusele. Demokraatliku riigikorralduse juurde ei kuulu inimeste käsitlemine potentsiaalsete kurjategijatena. Pole usutav, et siseministeeriumis seda ei mõisteta, pigem püütakse oma elu kergemaks teha. Praegusel juhul kahjuks kaalumata, kas plaanitav muudatus on teiste seadustega kooskõlas, ning mõtlemata, missuguse sõnumi see saadab nii Eesti ühiskonnale kui ka meie väliskülalistele.

Tõsi, on olukordi, kus selliste andmete vahendamine on lubatav ja vajalik, ent see toimib ka praegu. Kui politseil või kapol on mõne isiku suhtes tekkinud kahtlus, siis saavad nad vajalikke andmeid vastava päringu esitamise järel. Sellisel juhul ei keeldu majutusasutused andmeid väljastamast ei praegu ega edaspidi.

Ükski inimene ei eelda demokraatlikus riigis asuva hotelli registreerimislauas oma andmeid kirja pannes, et need saadetakse automaatselt politseisse. Eraelu puutumatuse riive on plaanitava muudatuse puhul niivõrd tugev, et jääb vaid imestada, et muudatuse välja töötanud ministeeriumi ametnikud, kelle pagasisse peaks kuuluma hea seaduste tundmine ning demokraatliku õigusriigi põhimõtete mõistmine, selle üldse välja käisid.

Veel pole hilja plaanitud muudatusele tagasikäik anda. Säärase plaani elluviimine kahjustaks oluliselt Eesti riigi kuvandit maailma silmis. Ning last but not least: ettevõtja ei pea riigi tööd ära tegema.