Riigi infosüsteemid tegid eelmisel aastal rahvastikuregistrisse kokku 42,1 miljonit päringut Eesti riigi kodanike ja siin elavate välismaalaste andmete kohta.
„5-6 aastat tagasi käis hoogne e-riigi ehitamine, tehti väga palju uusi teenuseid nii kodanikele kui asutustele ja seetõttu oli toona ka päringute arvu kasv väga kiire," selgitas regionaalminister Siim Kiisler päringute mahu stabiliseerumist viimase 2-3 aasta jooksul. "Viimastel aastatel on pigem tegeletud olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamisega ja uusi asju nii palju enam ei tehta.“
Suurimad rahvastikuregistrisse päringute tegijad olid möödunud aastal politsei- ja piirivalveamet, Eesti E-tervise Sihtasutus (e-tervis), notarid, kohtud, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused ning nende asutuste hallatavad infosüsteemid.
Seotud lood
Pilveteenustega seotud arveldamine võib tekitada omajagu peavalu. Crayon koondab Amazon Web Service’i (AWS) kulud ühele arvele, annab reaalajas ülevaate tegelikest kuludest ning aitab andmepõhiste soovitustega kulusid kontrolli all hoida. Klientide jaoks on tulemus vähem manuaalset tööd ja ebameeldivaid üllatusi ning rohkem kontrolli ja kokkuhoidu.