Olid kunagi Tallinna linnavalitsuses lõbusad ajad, mil linnapea oli tänaseks parteipoliitikast välja astunud Jüri Mõis ja abilinnapea nüüdseks samuti vaikseks jäänud Priit Vilba.
Reformierakondlasel Priit Vilbal tekkis suurepärane idee: paigaldada linnaliinibussidesse 90 miljonit krooni maksev kiipkaardisüsteem. Tasuta sõidu mõtteid linnaisade peas tollal veel ei liikunud, sest nii lennukaid mõtteid nagu Edgar Savisaare plaan end tasuta bussipileti nimel Tallinna sisse kirjutavate inimeste maksutulu linnale kaaperdada ei olnud lihtsalt veel sündinud. Vilba kõrgelennulistel plaanidel oli ainult üks häda: hankekonkursi tingimused olid sellised, et võita oleks saanud ainult üks firma. Jüri Mõis nimetas kiipkaarte mõttetuks kosmosetehnoloogiaks ehk jamaks ega toetanud ettevõtmist. Lõpptulemus oli see, et suur hulk raha pandi magama, asja ei saanud mingit, Vilba pea kohale kogunes musti pilvi rohkemgi ja viimaks sai mees ametist lahti.
Täna ei pea Tallinna ühiskaardisüsteemi eriliseks kosmosetehnoloogiaks enam keegi, aga lekib see süsteem hullemini kui katkine ämber. Eesti Ekspress kirjutas, kui lihtne on turvaaugu tõttu teise inimese andmetele ligi pääseda. Tänane EPL avaldab, et Tallinna ühiskaardile laetud raha (mittetallinlased peavad sõidu eest nimelt ikka raha maksma) on ilma spetsiifiliste teadmisteta kaaperdatav. Takkapihta tekib linnavalitsusel kõigi linlaste isikustatud sõitude kohta andmebaas. Mida sellega peale hakatakse? Keskerakondlik Suur Vend teab, kuhu keegi sõidab ja millal, see ei ole meeldiv teadmine. Mõnel juhul ei ole tõesti hea, kui "kosmosetehnoloogia" liiga lihtsasti kättesaadav on.
Seotud lood
Konkurentsitihedas ja kiiresti arenevas maailmas on tõeliselt oluline see, et ükski kõne ega kontakt kaduma ei läheks – kui teie ettevõte jääb tabamatuks, ei jää klient ootama, vaid võtab ühendust järgmise sama teenuse pakkujaga ning lööb käed. See võib aga teie ärile kalliks maksma minna. Et sellist olukorda ei tekiks, siis saab appi tulla
Esecom, kes aitab luua teie ettevõtte vajadustele vastava kõne- või kontaktikeskuse. Koos tehakse selgeks, millised on ettevõtte vajadused ja milliste suhtlussüsteemi funktsionaalsustega saab töötajate ja klientide rahulolu tõsta.