Autor: Marek Mühlberg • 18. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"IKT sektoril on Euroopa Liidus märkimisväärne kasvupotentsiaal, ent selle realiseerumise eelduseks on kasutajate turvalisus," leidis ta.

"Kuritegevuse ohjeldamine küberruumis on kujunenud samavõrd oluliseks kui tavaelus," ütles Vaher. Siseministri sõnul on privaatsuse tagamine ning usaldusväärsete võrguteenuste osutamine märkimisväärseks väljakutseks sisejulgeoleku asutustele, millele tuleb otsida lahendusi üheskoos teiste liikmesriikidega ning partneritega erasektorist.

"Küberturvalisust saab luua vaid konkreetsete algatuste ja sihistatud tegevustega, sest kriminaalmaailm liigub küberruumis edasi hoogsate sammudega," ütles Vaher. Siseministri sõnul on taolisteks algatusteks näiteks Europoli juures käivitatav küberkuritegevuse vastase võitluse keskus, Tallinnas tööd alustav IT-agentuur, liikmesriikide CERT võrgustik ning ühtsete autentimisstandardite määratlemine internetikasutajatele.

Euroopa Komisjoni hinnangul elab Euroopa Liidus viiendik maailma internetikasutajatest, igapäevaselt kasutab internetti enam kui 250 miljonit inimest ning üha kasvav IKT sektor annab hetkel vahetult enam kui 5% Euroopa SKPst.

Kaudselt on IKT sektori mõju ja potentsiaal oluliselt suurem, kuna see on aidanud oluliselt suurendada üldist tootlikkust teistes majandussektorites, pakkudes innovaatilisi lahendusi ning toetades äritegevust. 2010. aastal avaldatud Euroopa Digitaalne Agenda seab eesmärgiks ülikiirete võrkude ning toimiva ühtse digitaalturu väljaarendamise 2020 aastaks.

17-18. jaanuaril Iirimaal Dublinis toimuv mitteametlik justiits- ja siseministrite kohtumine keskendub majanduskasvu temaatikale ning sellega seonduvatele väljakutsetele sisejulgeoleku valdkonnas. Lisaks käsitletakse olukorda Süürias ning vaadatakse üle Kreeka varjupaigasüsteemi uuendatud reformikava.