15. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meile meeldib tasuta
21. sajandi ärihiiglaste, Google’i, Facebooki või Apple’i “südameks” on tasuta toode. Loomulikult pole uued ärimudelid altruistlikud. Pikemalt elus püsimiseks peavad nad kasumit teenima nagu kõik teisedki. Kuid teatud ports ehtsat andmisrõõmu sisaldub neis küll, kirjutab raamatupidaja Guido Viik.
Tallinna tasuta ühistransport torkab ses valguses meeldivalt silma. Paraku on see ka näide, kuidas lihtsaid asju keeruliseks ajades untsu keerata.
21. sajandil on Tallinnal lihtsast ja kõigile tasuta ühistranspordist mõõtmatult rohkem võita kui mõnetuhande palgasaaja maksutulu. Teisisõnu, tasuta ühistransport on väga hea idee ja selle eest tuleb tegijaid kiita. Kuid piletimüük tasuta ühistranspordis ei ole hea idee. Skype’i-stiilis tegemis- ja andmisrõõmu asemel kumab sellest läbi vimm ja vastandumine. Varem või hiljem tuleb see süsteem üle parda heita ja piletiametnikud mõttetu kilplasetöö taagast vabastada. Ärimaailm teab lugusid, kus halba projekti “uputatud” kuludest kinni hoides põhja mindi. Lahtilaskmiseks on vaja julgust ja jõudu. Seda tahakski linnapeale soovida – jõudu loobuda väiklusest.
Loe Äripäevast, kuidas Tallinna ühistranspordi hea idee toodab juriidilist ja bürokraatlikku mädasood.
Autor: Vilja Kiisler, Guido Viik
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!