6. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palju on räägitud sellest, milline on hea e-teenus või pigem, mida hea e-teenus ei ole. Tuhandeid e-teenuseid loonuna oleme sageli seisukohal, et meie, eestlased, oskame luua parimaid e-teenuseid.

Kas aga iga loodud teenuse üle võime uhked olla? E-teenuste nädalal välja toodud vähene lapse sünni registreerimise teenuse kasutamine on vaid üks näide, mis peaks suunama meie mõtlemist ning sundima teenuse loojaid e-teenuseid disainima teenuse kasutaja silmade läbi. Kindlasti ei saa öelda, et ainult erasektoris valmiksid head e-teenused ja avalik sektor loob teenuse ametniku mugavust aluseks võttes. Erasektoris sõelub konkurents kehvad teenused välja, ent kellel on voli arvustada riigi teenuseid?

PwC viis Kanadas läbi uuringu inimeste ootustest avaliku sektori e-teenustele. Teenuse tarbijale ei ole oluline, kas tegemist on erasektori või avaliku sektori e-teenusega, nõudmised on ühtviisi kõrged mõlemale.

Uuringus tehti mitmeid tähelepanekuid, millest ka Eesti e-teenuste loojad võiksid õppida. Enim oodatakse, et e-teenuste kasutamine oleks võimalik inimese enda poolt valitud kanalites, tema kasutatavate vahenditega ja talle sobival ajal. E-teenuste suurimate mõjutajatena nimetati mobiilseadmete, sotsiaalmeedia ning tehnoloogilise innovatsiooni igapäevastumist.

Hea e-teenus on protsess kasutaja vaatenurgast – kõik etapid, alates isiku tuvastamisest kuni teenuse tarbimiseni, peavad olema digitaalselt teostatavad. Möödas on aeg, kui iga uus e-teenus oli sündmus. Täna on hea e-teenus see, mis on ise lihtne ja mis teeb teenuse tarbija elu lihtsamaks.

Inspiratsiooniseminarilt "Eesti IT-tiigri järgmine hüpe" võib tsiteerida koolitaja Indrek Sauli soovitust e-teenuste loojatele: „Arendaja, vaata üle kasutaja õla, kuidas ta Sinu loodud teenust kasutab“.

Autor: Triin Tars, Alo Merilo