Autor: Marta Jaakson • 20. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Analüüs kirjeldas, et hinnanguliselt võib ligemale veerand Eesti majanduskasvust käesoleval kümnendil tulla info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorist. IKT sektori tööhõive moodustab Eesti tööhõivest vaid 4%, ent sektori tootlikkus on võrreldes teiste sektoritega kõrgem ning majanduslik mõju on analüüsi hinnangul kordades laiem.

Arengufondi analüüs soovitab Eesti IT sektoril teenuste osutamise asemel rohkem toodete väljatöötamise poole liikuda.

Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik märkis, et antud töö koostamise peamiseks aluseks oli praktilisus – kitsaskohtade leevendamiseks või likvideerimiseks. Viimaste jaoks pakub analüüs välja ka konkreetsed meetmed, mida ministeeriumid saavad tõukefondide raha kasutamise strateegiates arvestada.

2012. aasta lõpus valminud nutika spetsialiseerumise analüüsi esimeses etapis selgitati välja kaheksa enim lisandväärtust toovat valdkonda, kus on Eestis teaduse ja ettevõtluse koostööks kõige suurem perspektiiv. Sel nädalal valminud dokumendi eesmärk oli eelmise töö jätkuna leida konkreetsed kitsaskohad, mis oleks vaja likvideerida, et innovatsioon Eesti ettevõtluses kasvaks.

Lepik rõhutas samuti, et Eestis on oluliseks probleemiks see, et ülikoolides tehtavat teadustööd rakendatakse ettevõtluses liiga vähe. “Arengufondi ettepanek on selleks luua mitmest meetmest koosnev komplekt, kus tuuakse kokku nii teadlane, ettevõtja kui ka kapital, luues seeläbi tugev platvorm teadusmahuka ettevõtluse kasvuks,” lisas Lepik.

Kaheksast kõrgeimat lisandväärtust toovast kasvualast (IKT, tervis ja tehnoloogia, tervise tehnoloogiad ja tervishoiuteenused, masinaehitus, logistika, keemiatooted, innovaatiline majade ehitus, puidu väärindamine, funktsionaalne toit) valis Arengufond kolm analüüsitavat sektorit: IKT, tervise tehnoloogia ja tervishoiuteenused ning funktsionaalne toit.

 “Samuti on näiteks Eesti puitmajade eksport viimase viie aastaga tugevalt kasvanud, kuid toodangus kasutatakse täna innovaatilist komponenti vähe ning erinevate uuenduslike tehnoloogiate kaasamisel on võimalik oluliselt sektoris loodavat lisaväärtust ja ettevõtete kasumlikkust tõsta,” tõi Lepik värske analüüsi põhjal näite, kuidas senine teadusvähene ettevõtlus Eestis innovatsiooni pidurdab.

 Arengufondi hinnangul on vajalik moodustada nutika spetsialiseerumise suhtes ministeeriumiteülene juhtkomitee, mille töös osaleks vastavate kasvualadega seotud osapooled, mis keskendus Eesti ettevõtluse kitsaskohtadele ning uute võimaluste leidmisele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud analüüs keskendus Eesti ettevõtluse kitsaskohtadele ning uute võimaluste leidmisele. Nutika spetsialiseerumise tegevustesse kavandavad ministeeriumid perioodil 2014-2020 investeerida ligikaudu 140 miljonit eurot.

Arengufondi analüüs tõi välja Eesti majandusliku potentsiaali 10 kitsaskohta:

1. Teadus- ja arendustegevuse madal maht

2. Ebapiisav finantseerimismaht varajases faasis teadusmahuka ettevõtluse toetamiseks

3. Ärikiirendite ja inkubaatorite vähene toetus

4. Teadus- ja arendustegevus on killustunud, klastrite ning teadus- ja arenduskeskuste koostöö on ebapiisav

5. Rahvusvaheline koostöö on ebapiisav

6. Välistööjõu toomine Eestisse on keeruline

7. Maksukeskkond peaks innovatsiooni rohkem toetama

8. Eesti põhikoolides ja gümnaasiumides on ebapiisav reaalainete maht

9. Eestis on liiga vähe ülikoolidest erasektori kaasamisel spinoff’ina teadusprojekte välja tõstetud

10. Tugeva kogemusega spetsialistid ei vaheta palgatööd ettevõtja rolli vastu