Autor: Alyona Stadnik • 5. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„E-riigina võtab Eesti väga tõsiselt üha kasvavat e-rahapesu ohtu, millele on viidanud ka Europol oma tänavuses raske ja organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangus," selgitas sisejulgeoleku asekantsler. "E-riigis, kus pangaülekanneteks, parlamendivalimistel hääletamiseks ja maksudeklaratsioonide esitamiseks kasutatakse internetti ja nutitelefone, on elektroonilises keskkonnas toimuv rahapesu ohuks mitte ainult ettevõtetele ja riigile, vaid ka eraisikutest e-keskkondade kasutajatele.“

2011. aastal Eesti Keskkriminaalpolitsei, FBI ja NASA ühisoperatsioon Ghost Click näitas selgelt, et juba praegu on rahapesu lisaks narkoärile ja inimkaubandusele tihedalt seotud ka küberkuritegude käigus saadud rahaliste vahendite legaliseerimisega. Küberruum on Erkki Koorti sõnul kurjategijatele ahvatlev keskkond, kuna puuduvad traditsioonilised riigipiirid ning see pakub teatavat anonüümsust. „Ainuüksi YouTube keskkond sisaldab enam kui kaht miljonit häkkimisõpetust. See tähendab, et me peame üheaegselt ja ühiselt võitlema nii küberkuritegevuse enda, kui ka sellega seotud rahapesu tõkestamisega,“ rääkis Koort.

Euroopa Liidus tekitatakse krediitkaardipettustega aastas kahju umbes 1,5 miljardi euro ulatuses, leiab Europol oma viimases ohuhinnangus. Selliste kuritegude puhul on sageli ka palju eraisikutest ohvreid. Selleks, et mitte taoliste kuritegude ohvriks langeda, saavad inimesed ise palju ära teha, hoides oma krediitkaardiandmeid ja internetipanga paroole salajas, olles tähelepanelik maksekaartide kasutamisel sularahaautomaadis ja makseterminalis ning jälgides enda kontol toimuvat. Mobiil-ID abil makstes tuleb jälgida, et mobiil-ID kontrollkood oleks sama nii arvuti- kui telefoniekraanil.