Autor: Indrek Kald • 21. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Linnaosale väljastati mullu rahvastikuregistrist 19 708 täisealise Eestis elava välismaalase andmed: nimi, vanus, aadress. Inspektsioon tegi ettekirjutuse rahvastikuregistrist saadud andmed kustutada, linnaosa teatas ettekirjutuse täitmisest.

Rahvastikuregistrist saadud isikuandmetest kasutas linnaosa vaid kolmandikku – nende alusel saadeti kutse linnaosa teabepäevale 6000 inimesele, teatas andmekaitse inspektsioon.

Teabepäevadel täitsid lisaankeedi 320 inimest, kes soovisid tulla pakutud täiendkoolitustele. Koolituse korraldamiseks ettenähtud kontaktandmete kustutamist inspektsioon ei nõudnud.

Rahvastikuregistrist saadud nimelisi kontaktandmeid soovis linnaosa aga tähtajatult säilitada. Põhjenduseks toodi, et täiskasvanute koolitamine on pidev tegevus. Samas ühtki uut konkreetset tegevust inspektsioonile nimetada ei osatud.

Inspektsioon ei luba ühelgi ametiasutusel säilitada suuri isikuandmete massiive tähtajatult üldsõnalisel ettekäändel. See vananeb kiiresti ja selle tähtajatu säilitamine kujutab endast seadusega keelatud rahvastikuregistri dubleerimist. Sellise dubleerimise lõpetamiseks on inspektsioon korduvalt läbi viinud järelevalveid üle Eesti.

Oma elanikele täiendkoolituse korraldamine on omavalitsuste seaduslik õigus. Omavalitsusel on alati õigus saada seaduslikeks ülesanneteks rahvastikuregistri viimast seisu kajastavaid vajalikke andmeid. See õigus on ka Lasnamäe linnaosavalitsusel. Antud juhul kasutas linnaosa kogutud andmehulka inspektsioonile teadaolevalt vaid ühe korra ja sedagi kolmandiku ulatuses.

Rahvastikuregistrist on võimalik isikuandmeid tellida kindlate valimite põhjal – näiteks piirkonna, vanuse, soo, kodakondsuse, perekonnaseisu jms põhjal. Tavaliselt tehakse seda ärilise reklaami saatmiseks. Rahvastikuregistrist väljastatakse sellisel juhul valimisse kuuluvad aadressandmed ilma nimedeta. Igaühel on õigus piirata enda andmete sellist väljastamist, teatades sellest registrile.

Sama menetluse raames tegi inspektsioon ettepaneku siseministeeriumile väljastada edaspidi rangelt nii äriliseks kui ka mitteäriliseks otsepostituseks üksnes nimedeta aadressandmeid. Ministeerium teatas oma nõustumisest.