8. september 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Advokaat: kaugtööd ei saa töötajale peale suruda

Tänu tehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arengule saab üha rohkem töötajaid oma tööd distantsilt teha. Töölepingulistes suhetes nimetatakse sellist töötamise vormi kaugtööks ehk töötamiseks väljaspool tavapärast töö tegemise kohta. MAQS Law Firm Advokaadibüroo advokaat Kaido Künnapas kirjutab ajakirjas Personali Praktik, mida sellise töö tegemise vormi valimisel silmas pidada.

Künnapas märgib, et kaugtöö tähendab õiguslikus mõttes seda, et töötaja teeb oma tavapärast tööd väljaspool tööandja ettevõtte ruume või tegevuskohta. Erinevalt töölähetusest tehakse kaugtöö korral tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõtte piires. Mugavuse mõttes on lepitud kokku töötamine väljaspool ettevõtet. Töötajale ei pea kaugtöö korral lisakompensatsiooni maksma, tegemist pole töötajat koormava tööga. Kaugtööd saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel (TLS § 6 lg 4). Kui töötaja sellist töötamise viisi ei aktsepteeri, ei saa kodutööd kellelegi ühepoolselt peale sundida.

Sageli tehakse aga tööd osaliselt kaugtööna ning osaliselt tööna tööandja ettevõtte piires, seepärast tuleks selline kokkulepe sõnastada täpsemalt, rõhutab Künnapas. Näiteks tuleb paika panna töökeskkonna ja –ohutusega seonduv, aga ka töövahendeid ja loomulikult tööaja arvestust puudutav. Tööandjal on vähe võimalusi töötaja tööaja kasutust jälgida.

Mida ja kuidas tuleks kokku leppida, et töösuhe edukalt toimiks, loe edasi ajakirja septembrinumbrist. Tellijad saavad artiklit lugeda ka veebis: http://pp.aripaev.ee

Autor: Ave Lepik, Kaire Uusen

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112