Autor: Indrek Kald • 19. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-arvete standard valmib komisjoni tellimusel pärast direktiivi vastuvõtmist. Kava järgi peavad hankijad aktsepteerima standardile vastavaid e-arveid, üleminek e-arvetele toimub hiljemalt 2018. aastal. Komisjoni ettepaneku üks eesmärk on saavutada 2016. aasta keskpaigaks liikmesriikide täielik üleminek e-hangetele. See tähendab, et kõik menetluse etapid alates hanke avalikustamisest kuni maksmiseni toimuvad elektrooniliselt.

Komisjoni hinnangul võimaldab see riigihangete tõhusust maksimaalselt suurendada ning Euroopa ettevõtetel, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel täielikult ära kasutada digitaalse ühtse turu eeliseid, teatas rahandusministeerium.

Ministeerium tegeleb e-arvete juurutamisega tugiteenuste ühendamise projekti raames. "E-arveid saab praegu vastu võtta 123 ehk ligi pool riigiasutustest. Tegeleme juba praegu aktiivselt direktiivi eesmärgi täitmisega, et muuta e-arveldamine riigiasutustes reegliks, kuid see vajab ka erasektorilt laialdasemat e-arvete kasutuselevõttu," selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu.

Samuti toetab Eesti komisjoni meetmeid elektroonilistele riigihangetele täielikuks üleminekuks Euroopa Liidus. Eesti e-riigihangete keskkond loodi 2011. aastal, praegu on e-hangete osakaal ca 40%. Aasta algusest kehtima hakanud seadusemuudatuse järgi peavad riigiasutused tegema vähemalt 50% plaanitud riigihangetest elektrooniliselt.