23. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juunis europarlmendis heakskiidu saanud raamatupidamisdirektiiv näeb ette mikro- ja väikefirmade ehk 99% Eesti ettevõtete aruandluse vähendamise. Direktiivist nähtub, et muutuste eesmärk on pisifirmade aruandluskoormuse vähendamise, direktiivi egiidki on Euroopa Komisjonil on „Kõigepealt mõtle väikestele“, ning finantsaruandluse ühtsetele alustele viimine.

Ligi: oleme ajast ees. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul otsustas valitsus direktiivi vaidlustada, kuna aruandlust lihtsustav direktiiv muudaks andmete kättesaadavuse Eestis hoopis keerulisemaks. “Meil ollakse aruandluse lihtsustamisel ajast ees, riik on loonud maailmas unikaalse ettevõtlusportaali, kus ettevõte saab aruande mugavalt esitada ning see on kättesaadav teistele ettevõtjatele ja riigiasutustele,” selgitas minister. “Kui oluline hulk andmeid aastaaruandes mitteesitatavaks muuta, tuleb riigil küsida andmeid juurde, sest muidu jääb enamus Eesti majanduskäibest täpse kajastuseta.” Äärmist lihtsustatust võiks tema sõnul rakendada vaid mikrofirmade puhul.

Pangad ja audiitorid muutuste vastu. Direktiivi jõustumisega kaasneva eest hoiatavad pangad ja audiitorid. Lisaks info kättesaadavusele pööranuks direktiiv pea peale ka auditeerimise turu, ütles Audiitorkogu juhatuse liige Veiko Hintsov raamatupidamisuudisteportaalile raamatupidaja.ee. „Kindlasti olen asjade sellise käiguga rahul, sest Euroopas ette antud määrad ei taga Eesti turu läbipaistvust. Audiitorkogu tegi koostööd rahandusministeeriumiga ning see on hea tulemus. Olulisel määral oleks finantsläbipaistvus vähenenud,” leidis Hintsov.

Millised seitse suuremat muutust direktiiv väikefirmadele toob, loe pikemalt tänasest Äripäeva paberlehest.

Autor: Juuli Laanemets, Rivo Sarapik, Kadri Põlendik, Kaisa Gabral