Brüsselis täna algaval Ülemkogul on Eesti eestvedajaks Euroopa Liidu digitaalse teenuste turu väljaarendamist puudutavas teemaplokis - peaminister Andrus Ansip on palutud jagama Eesti kogemust.
Kaks nädalat tagasi saatis Ansip Ülemkogu eesistujale Herman Van Rompuyle ka
kirja, milles tegi rea ettepanekuid kasutada Eestis juba töötavaid mugavaid e-lahendusi kogu Euroopa Liidus.
Täna ilmus Ansipilt samal teemal arvamusartikkel väljaandes European Voice.
"Eestis peab isiklikult kohal olema vaid siis, kui abiellumisel on vaja jah-sõna öelda," kirjutab Ansip, muud asjad saab ajada ID-kaardi, arvuti ja mobiili abil.
Iga eestlane hoiab e-teenustega aastas aega kokku terve nädala, pluss säästetud paber. Majanduslik kasu küünib Ansipi väitel 2%-le SKPst.
Ansip ärgitab eelkõige digitaalset allkirjastamist ka Euroopas laiemalt kasutama ja liikmesriikide vahel tunnustama.
Täna algava Ülemkogu järelduste eelvariandis on sees nii e-identiteedi kui digitaalsete usaldusteenuste määrus, millega tuleb kiirkorras edasi liikuda. Sest aeg surub peale. Tuleval aastal vahetub nii Euroopa Parlamendi kui Euroopa Komisjoni koosseis, mis teeb seadusloomes ilmselt pika vahe sisse.
"On äärmiselt tähtis, et määrus enne Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu mandaadi lõppu vastu võetakse," kirjutab Ansip. Ning et digiallkiri ka reaalselt laialdaselt kasutusele võetaks. Selleks tuleb muu hulgas jätkata tööd üle-Euroopalise platvormi välja arendamiseks (STORK 2.0).
Avalike e-teenuste alal soovib Eesti, et Euroopa Liidu raames kehtiks kodanikelt ja ettevõtetelt ühekordse andmete küsimise põhimõte. Selle jõustamiseks tuleb seada konkreetne tähtaeg, näiteks 2016. aasta.
Ülemkogul on plaanis kokku leppida suunised edasisteks sammudeks ühtse digitaalse turu loomise seisukohalt võtmetähtsusega valdkondades.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.