Jaeketid ei näe hetkel, et peaks tegema endale e-kaupluse, kuna klientidel on kauplus kas kodu või töökoha läheduses.
Ainukesena suurtest jaekettidest on Selveril edukas e-poe kogemus olemas, sest Selveri Köögi e-poe käive on aastatagusega võrreldes kasvanud üle 25 protsendi. „Selle juures on mänginud rolli nii mugava mobiiliveebi loomine kui atraktiivsem turundustegevus,“ rääkis Selveri avalike suhete juht Annika Vilu. Lisades, et e-poe laienemine on neil teemaks olnud, kuid täna veel konkreetseid lubadusi ei sooviks jagada.
ABC Supermarketsi juhatuse liige Andrus Põld usub, et e-toidukaubanduse jaoks ei ole Eesti turg veel ostujõu seisukohalt valmis. Kinnitades, et üheks selleks põhjuseks on kindlasti tarbijate usaldamatud internetis ostmise suhtes. „Toidukaupade puhul on tarbijal soov toodet enne ostu nö füüsiliselt kogeda, hinnata selle värskust ja kvaliteeti, mida internetist ostmisel ei saa,“ on Põld kindel.
Prisma Peremarketi kodulehel on hetkel üleval üle 15 000 toote, mille kohta jagatakse ka infot. „Meie andmetel ei ole ühelgi teisel Eesti jaeketil internetis üleval nii suurt hulka oma tootevalikust,“ rääkis Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen. Kinnitades, et e-poe puhul ei ole küsimus vaid toodete kuvamises internetis, vaid ka logistikas ja toodete komplekteerimises, siis hetkel neil enda e-poodi siiski ei ole. Lihavainen lubab teraselt jälgida antud arenguid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Vilu kinnitab, et toidukauba müümisega internetis on seotud hulk erinevaid nüansse, mis tuleb põhjalikult läbi mõelda. Põld lisab, et selles äris on olnuline miinimumtellimuse suurus, et kohaletoimetamise kulud saaksid mõistlikult kaetud. „Kas Eesti tarbija on täna valmis tegema vähemalt 100 euroseid oste mille puhul oleks kohaletoimetamine juba tasuv või siis maksma väiksemate koguste toomise eest olulist hinnalisa?“ küsib Põld. Vastates ise, et ilmselt siiski mitte.
Lihavainen ütles, et küsimus, ei ole selles, kes esimesena selle ära teeb, vaid kes suudab e-poe teha nii hästi, et see muudaks klientide elu nii mugavaks, et seda ka aktiivselt kasutama hakatakse. „On konkurente, kes on korduvalt alustanud online-tellimiste süsteemiga, kuid selle peatselt ära lõpetanud,“ tõi Lihavainen näite.
Vilu sõnul ei saa Eestit Inglismaaga üks-ühele võrrelda, sest meie linlastel on kodupood reeglina kodu või töökoha lähedal ning sinna pääsemiseks ei tule märkimisväärselt aega kulutada. Lihavainen nõustus ning lisas, et põhjuseks on Eesti linnade suurus ja jaekaubanduse struktuur.
Seotud lood
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele