3. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASi Helmes juht Jaan Pillesaar räägib, et enamus töötajaid peab kodus töötamist niigi eeliseks. "Meil on aastaid olnud nii, et meid ei huvita, kus töötaja istub, peaasi, et töö saab tehtud. Kui töö nõuab parasjagu vaikust ja rahu, siis istutakse kodus ja tehakse mõttetöö seal," räägib ta. "Töö tueb ära teha, see loeb. Kus seda tehakse, see ei loe."

Eraldi kodus töötamiseks kuluvaid ressursse ei kompenseerita. "Aga arvan, et see on töötaja jaoks lõppkokkuvõtteks sääst, kui kodus töötatakse, sest hoitakse kokku näiteks töölesõiduks kuluva bensiini pealt. Koduinternetti ega muud taolist fima kuludesse ei kanta. "

Arvuti on nii ehk naa tööandja poolt. Kes tahab, võib töö tegemiseks kasutada ka oma arvutit, peaasi, et teatud turvanõuded on tagatud. Mingeid kirjalikke kokkuleppeid ega lepinguid töötamiskoha või kulude defineerimise osas ei kasutada. "Juriidiliselt saab inimest sundida ühte või teist tegema, aga oluliem on ikkagi soov ja tahe," usub Pillesaar.

ASi Võrguvara juht Jüri Reitsakas räägib, et ettevõttes on lubatud kodus töötada, kui inimene tahab. "Kompenseerime selle tarbeks inseneridele kodus interneti, lisaks on neil notebook, mida saab kasutada nii tööl kui kodus. Mööbli või muu sellise kompenseerimise peale pole aga ausalt öeldes mõelnudki," selgitab Reitsakas. Normi, kui palju võib või peab kodus töötada, pole paika pandud, peaasi, et töö oleks tehtud. "Kodus töötamine nõuab üldiselt palju tahtejõudu, kuna segavaid faktoreid on mitmeid ja kodus töötamist kontrollida on pea võimatu, nii et midagi selles osas reglementeerida pole mõttekas," usub Reitsakas.

Raintree Estonia OÜ büroojuht Eva-Ly Kattai räägib, et ettevõttes on kõigi töötajatega tehtud leping, mis näeb ette, et 50% tööst peab olema teostatud ajavahemikul 9-17. Ülejäänud töö osas tohivad töötajad aja ja koha valida endale sobiva.

"Töövahenditest on  ettevõtte poolt arvuti. Ei internetti ega kodubüroo sisustust pole me kompenseerinud, see pole ka jutuks tulnud, ükski töötaja pole seda kunagi küsinud. Tööl on vahendid olemas ja kes soovib, töötab siis pigem tööl," räägib Kattai. Pigem võtavad nii töötajad kui juhid seda nii, et kodus töötamine on boonus, mis annab lisaks tööle sõitmise aja ja kulu pealt kokkuhoiu. "Meil on näiteks üks töötaja Lõuna-Aafrikas. Ja teine nüüd Soomes. Teevad sama tööd, mis Eestiski, tööülesanded ei ole muutunud, küll aga töö tegemise koht. Soomes töötaja puhul tõusis ka palk, nii et see on tema suhtes kindasti boonuseks," nimetab Kattai. 

CPD OÜ juht K.-J. Reincke sõnul pole paindlik töötamisvõimalus mitte boonus, vaid hädavajalik ja lähtub sellest, et töötaja oskab ise kõige paremini hinnata, kus ja millal ta parasjagu kõige paremini töötada saab. Töötamise koht võib tähendada seda, et töötatakse kontoris, kodus või kliendi juures, aga ka tuhandes muus kohas. "Meie põhimõte pole kompenseerida kodus töötamise võimalust, vaid praktikas rakendatavat paindlikkust. Mõni ei töötagi kodus kunagi, vaid hoopis lennujaamas, kliendi juures, kohvikus jne. Kui me kompenseeriksime kodus töötamiseks vajalikke infrastruktuure, võib see tähendada hoopis paindliku töötamise vähenemist," selgitab Reincke. Nii et kodus töötamise kompenseerimise asemel kompenseeritakse paindliku töötamisega kaasnevaid kulusid. "Kui kusagil töötamine lähtuvalt koha valikust toob kaasa lisakulusid, peab töötaja meile neist teada andma ja me kompenseerime need. Alati ei pruugi olla tegu ka rahalise poolega. Näiteks kui töötaja tahab järgmised paar nädalat kodus  töötada, siis me ei küsi põhjust, me usaldame selle vajalikkust. Ja kui ta soovib lisakuvarit töölt selleks ajaks kaasa võtta, siis me samuti ei uuri põhjuseid, vaid võimaldame talle koju lisakuvari.".

Kodukontori kulude hüvitamisel on palju ruumi kokkulepeteks

Advokaadibüroo SORAINEN maksuõiguse juristi Tanel Moloki sõnul veel kümme aastat tagasi peeti iseenesestmõistetavaks olukorda, kus kõik töötajad ilmuvad töökohale kell kaheksa hommikul ja lahkuvad kell viis õhtul. Nüüd aga soodustavad arenev tehnika ja mõtteviis tööajale ja -kohale paindlikumat lähenemist kui kellast kellani töökohal istumine.

Mõtteviis ja tehnika on aga muutunud kiiremini kui seadused ning vaid töölepingu seaduses leiab mõne sätte kaugtööga seonduvate sisuliste küsimuste reguleerimiseks. Töölepingu seaduses on vaid märgitud, et tööandja peab töötajale teatama kui poolte kokkuleppel täidetakse töökohustusi kaugtööna ning lisaks, kas ja kuidas hüvitatakse töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused. Need sätted aga käsitlevad eelkõige tööandja teavitamiskohustust, mitte sisulisi küsimusi. Seega kobavad töötajad ja tööandjad pimeduses kui soovivad kaugtöösuhtele sisu anda ning poolte õiguseid ja kohustusi välja selgitada. Muuhulgas ei ole kindlaks määratud, kes peaks tagama kaugtöötajale töötegemiseks vajalikud vahendid ning kes katab kodus töötamisega seonduvad kulud.

Kuna kaugtöö tegemine on suures osas seadustega reguleerimata, tuleks võimalike vaidluste ja probleemide vältimiseks kodus töötamisega kaasnevad õigused ja kohustused (sh kulude hüvitamine) töötaja ja tööandja vahel selgesõnaliselt kokku leppida ning hilisemate tõendamisprobleemide vältimiseks ka kirjalikult fikseerida.

Arvesse peab siinjuures võtma, et lisaks töösuhte pooltele võib kodus töötamise kulude katmise ja nende jaotamise vastu huvi tunda ka maksuhaldur. Tema arvamus tööandja poolt tehtud kulutuste ettevõtlusega seotuse osas võib aga töösuhte poolte käsitlusest erineda ning see võib eelkõige tööandja jaoks kaasa tuua mittesoovitavaid tagajärgi.

Kõige tavalisem probleem kipub olema, et tööandja kulutusi ei lubata täies ulatuses ettevõtlusega seotud kulutusena käsitleda. Halvemal juhul võidakse kodukontori kulude katmist käsitleda ka töötajale erisoodustuse andmisena, mille tagajärjed on maksunduslikult veelgi ebasoodsamad.

Autor: Kristi Malmberg, Urve Vilk