Aprillis avatud Swedbanki mobiilipanga m-investori on panga kinnitusel leidnud nii kogenud investorid kui pensionikliendid. Senine suurim m-tehing on 100 000 eurot.
M-investor on Swedbanki sõnul aidanud paljudel klientidel mugavalt oma investeeringuid juhtida ka liikvel olles. Võrreldes avamisjärgse kuuga on kasvanud tehingute arv tänaseks ligi kolm korda.
Panga Baltikumi aktsiate vahenduse üksuse juhi Andres Suimetsa sõnul viitavad tehingusummad sellele, et mobiilirakendus on võetud hästi vastu ning seda kasutavad ka professionaalsed investorid.
Kõige väiksemad tehingud jäid Suimetsa sõnul euro piiresse, seevastu kõige suurem Swedbanki m-investori kaudu sooritatud tehing – müügikorraldus – ületas tunduvalt 100 000 euro piiri.
Kokku on m-investori kaudu soetatud 24 riigi väärtpabereid, neist kõige populaarsemad on olnud Eesti ja USA aktsiaid. Neile järgnesid juba väiksema tehingute arvuga Rootsi, Saksamaa, Luksemburgi ja Soome väärtpaberid.
„Ehkki tehingud Balti aktsiatega moodustasid tehingute koguarvust ligi kolmandiku, domineerisid Balti jaotuses Swedbanki Eesti klientide väärtpaberiostude ja -müükide seas siiski Eesti aktsiad,“ selgitab Suimets.
Et Swedbanki m-investori kaudu on võimalik soetada ka fondiosakuid ja ETF-e, olid lisaks aktsiatele reaalsete ostude nimekirjas ka mõned fondid. Suimetsa sõnul on aga rõõmustav, et paaril korral on kasutatud mobiiltelefoni ka selleks, et investeerida omaenda kaugemasse tulevikku, soetades Swedbanki vabatahtlike pensionifondide osakuid. „Kõige populaarsemaks osutus statistika põhjal siiski Tallinki aktsia,“ lisab Suimets.
Lisaks fondiosakute, 24 aktsiaturul esindatud väärtpaberite ja ETF-idega kauplemisele on Swedbanki mobiilinvestori rakenduses näha reaalajas kõik Balti aktsiate hinnad ja turusügavus ning võimalus esitada peidetud kogusega korraldusi Balti börsidele ning lugeda Balti ja Skandinaavia aktsiate analüüse ning muid uudiseid.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.