11. detsember 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loome Eesti-Soome e-ühisriigi

Eesti ja Soome peaksid valitsuste tasandil heaks kiitma ühise ja laiaulatusliku infoühiskonna arendamise tegevuskava, teeb ettepaneku Põhjala Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk. See plaan hõlmaks nii piiriüleste elektrooniliste avalike teenuste arendamist kui ettevõtlusele võimaluste loomist läbi avatud platvormide.

Avaliku halduse ja riigijuhtimise tasandil on nii Eestis kui Soomes tänaseks koostatud oma infoühiskonna, e-valitsuse ja e-riigi arenduskavad ning palju konkreetset on ära tehtud. Euroopa Liidus hakkab aga järjest olulisemat rolli mängima eri riikide piiriülene koostöö. See tähendab, et kõigi riigisiseste e-riigi arenduste puhul võetakse arvesse ühishuve ja naaberriikide kogemusi. Standardeid ja tehnoloogilist arhitektuuri arendatakse selliselt, et need on juba algselt kokkusobivad ja võimaldavad koostoimimist.

Ühiselt välja töötatud IT-lahendused parandaksid kahe naaberriigi haldussüsteemide toimivust. Lisaks võiksid Eesti ja Soome IT-ettevõtted saada oma praktilise koostöökogemuse tõttu eelise edaspidisel osalemisel üleeuroopalistes ühisprojektides ja -hangetes.

Ka kõik olulisemad riiklikud andmekogud peaksid olema arendatud välja ühistest põhimõtetest lähtuvalt, tehes võimalikuks nende piiriülese kasutamise. Ühisarendused isikukoodipõhise individuaalse IP-aadressi tekitamiseks võiksid anda suure panuse turvalise internetikeskkonna loomiseks.

Avatud infoühiskonnas on emakeelsed e-teenused rahvuskeele ja -kultuuri järjepidevuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Tihedam koostöö Eesti ja Soome riiklike keeletehnoloogia programmide väljatöötamisel võimaldaks nii soome kui eesti keele kasutajasõbralike rakenduste baasi loomist ja selle edasiarendust.

Ühtse telekomituru tekitamine ehk riigikoodide (+372 ja +358) ühendamine aitaks kaasa mobiiltelefonide paremale kasutusmugavusele, kui omal maal ostetud teenused säilivad teise maa võrgus. Samuti siseturvalisuse paranemisele (näiteks hädaabinumbritele helistamine), teenuste paremale kättesaadavusele ja mobiiltelefoni kasutamise odavnemisele liikumisel kahe maa vahel.

Eesti ja Soome info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise koostöö viimine uuele tasemele võiks ühtlasi saada katalüsaatoriks teiste Läänemeremaade sellealasele laiemale koostööle, millest võidaks kogu Euroopa.

Autor: Peep Talimaa, Gunnar Okk

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755