3. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduskasvu saavutamiseks peetakse tähtsaks head investeerimiskliimat, et ligi meelitada investeeringuid. Juba meie lähitulevikku määrab aga peamiselt inimeste talent - sobivate isikuomaduste kogum mingi ülesande edukaks täitmiseks. Majandusvaldkond on muutunud loovtegevuseks. Viimase aja kõige suuremad majandusedulood on saavutatud ilma algkapitalita, ainult tänu talendile – Google, Facebook, Eestis Skype jne. Täna annavad meil Eestis tooni küll klassikalised Tallinki või Olympicu taolised tööandjad, kuid olukord on kiiresti muutumas uue majanduse kasuks. Rääkimata uutest nn idufirmadest, on uued töökohad ka vanades ettevõtetes peamiselt moodsa tehnoloogia vallas. Talendist oleneb kõik.

Rahvastiku negatiivne saldo oli Eestis mullu juba 8400 inimest. Seega on aasta jooksul kadunud 8400 suuremat või väiksemat talenti. Rahvaarvu kasv on Eesti kõige suurem väljakutse. Peaküsimuseks on siinjuures, kuidas leida ühiskondlik kokkulepe, et alustada riigina konkureerimist ka elanike eest ja lõdvendada immigratsioonireegleid.

Maksupoliitika eesmärk peaks olema liikuda suurema ühiskonnasisese solidaarsuse suunas, et kõikidel, eriti nooremal põlvkonnal, oleks materiaalselt võimalik oma talent välja arendada. Kui Eesti loosung on olnud “ühetaolised maksud”, siis peaks ka sisu poolest selles suunas liikuma - viima töölisklassi ja ettevõtlustulu maksud võrdsemaks. Praegu maksavad töötajad tulu-, sotsiaal-, ja ravikindlustusmaksudena 57% ning kõik teised, kel õnnestub oma tulu vormistada pigem ettevõtlustuluna, 21/79 ehk 26%.

Talendid armastavad vabadust, ei tunnista riigipiire, keelepiire ega rangeid käitumispiire. Euroopa Liidu viisavabadus Venemaaga oleks Eestile hea, aitaks kaasa barjääride lõhkumisele ida pool. Talentide keeleks on inglise keel, kümne aasta pärast täiesti kindlasti ka Eestis. Emakeeletunnid ja laulupidu muidugi jäävad, aga praegune haridussüsteemi läbiv eesti keele eelistamine ja eelisarendamine ei ole tuleviku seisukohast jätkusuutlik, mõistlik ega tulutoov. Eesti keele ülimuslikkusele tuleb anda leebem sisu. Muidu võib tulevikutalentidel tekkida mahajäämus rahvusvahelise väljendusoskuse osas juba algklassides.

Talendid otsivad uusi, läbikäimata radasid; nad on originaalse mõtlemis- ja käitumisviisiga. Nagu Joosep Tootsid meie kirjandusloost. Sellepärast satuvad nad sageli seaduste nn halli tsooni. Seadused püüavad ühiskonda muutumatuna hoida (seadustes on täpselt kirjas, kuidas tuleb käituda ). Samas on üldteada, et areng seisneb muutumises, mida seadustest kinnipidamine justkui ei võimalda. See on dilemma.

Halli tsooni leidmise eest ei tohi talente hävitada. Kui võtta ainult avalikult teadaolevad juhtumid, kus õiguskaitseorganid on liigse agaruse tõttu talendi ilmaasjata ära praadinud, siis võib nimetada pika rea: Ernesto Preatoni, Janek Kalvi, Arnold Kimber, Toomas Annus, Marika Priske jt. Seaduskuulekusele peab andma paindlikuma sisu.

Tallinn on olnud Põhja-Euroopa talentide peatuspaik juba Hansaliidu aegadest. Seda kinnitab linna ajalugu koos uhkete eri ajastute hoonetega. Soome lahel kulgeb tähtis rahvusvaheline kaubatee, mis oli, on ja jääb tõmbekeskuseks.

Nõukogude periood hävitas Tallinna kui Euroopa talendikeskuse ja tähtsamaks linnaks siinkandis on saanud Helsingi. Suurima reisilennukitootja Airbusi lennundusprognoosi kohaselt saab Helsingist aastaks 2032 üks 89st lennunduse globaalsest suurlinnast, kuhu koondub kogu tähtsam lennuliiklus. Isegi Peterburi elanike jaoks.

Seos on kindel - mida suurem talent, seda rohkem lendab. Nii on meie talendile eriti oluline ühenduse parandamine Helsingi lennujaamaga. Ümberistumised ei ole konkurentsivõimelised otseliinidega. Helsingi sadamast juba ehitatakse raudteed lennujaama ning suur rahvusvaheline lennujaam tuleb meile justkui natuke lähemale.

Ka Rail Balticu ehitamine võiks kujuneda praegu kättesaamatuna tunduva Tallinna-Helsingi püsiühenduse rajamise eeletapiks. Täna tuleb ühtlasi hoida pöialt, et õnnestuks leida ühiskondlik konsensus raudteetrassi osas nii Eestis, Lätis, kui Leedus. 

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Peep Talimaa, Jüri Mõis