Autor: Raigo Neudorf • 26. märts 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loe, mis tapab Skype Eesti juhi hinnangul innovatsiooni

Skype Eesti tegevjuht Andrus Järg ütles eilsel Äripäeva strateegilise IT juhtimise seminaril, et üheks peamiseks ettevõtte-siseseks innovatsiooni tapjaks on töötajate ideedele tagasiside andmata jätmine.

Andrus Järg esines seminaril ettekandega „Innovatsiooni juhtimine ja rakendamine ettevõttes“, kus ta jagas innovatsiooni alustalad kolme gruppi.

Neist esimese ja kõige olulisema grupi moodustavad inimesed. „Innovatsiooni ei tee juhid või tiimid, vaid indiviidid. Küsimus on, kuidas saada nendelt inimestelt ideed kätte,“ märkis Järg.Teise olulise innovatsiooni võimaldava tegurina nimetas ta töökeskkonda. „On väga oluline, et avatud suhtlemine toimiks organisatsiooni kõigil tasemetel. Kui soovime, et inimeste head ideed saaksid organisatsioonis nähtavaks, on vaja nii ülevalt alla kui alt üles suhtlemist,“ märkis Skype Eesti tegevjuht.Järg rõhutas, et töökeskkond peab olemas samas usaldusväärne, kus puuduvad inimeste ja erinevate tiimide vahelised barjäärid. „Peab olema üks suur „meie“. Kui keegi tuleb uue ideega, ei tohi sellesse suhtuda kui halba ideesse.“Kolmanda  alustalana nimetas Järg tööprotsesse. „Protsessid peavad olema õhukesed. Kui nad on suured ja rasked, tekitavad nad ettevõttes lisakoormust. Suured protsessid neelavad inimeste aega.“

Võimalused innovatsiooni toetamiseks

Samas tõi Järg ka välja, milliseid eeldusi on Skype oma loonud oma töötajatele selleks, et ettevõttes innovatsiooni edendada:Koht, kus on võimalik oma ideedele tagasisidet saada ja endale kaasamõtlejaid leida.Vahend, mida kasutati Skype’i alguspäevadel. Sinna sai iga inimene tuua oma ettepanekud ja ideed. Ideedele anti tagasisidet ja osa neist läks töösse, osa mitte. Kõik uued ideed ja ettepanekud, mis laekusid, jagati ära vastavate valdkondade vahel ja toimus case by case otsustamine. Inimene pidi oma idee piisavalt hästi kirja panema, et teised sellest aru saaks.

Kohvinurgajutud.

Ideede esitlus iganädalasel juhtkonna koosolekul.

Ideede veeb/wiki.

Innovatsioonipäevad. Töötaja otsene juht vabastas inimese tööülesannetest, et nad saaksid tegelda oma ideede ja projektidega.Kord poole aasta jooksul tehakse 2-3 päevane üritus, kus töötajad saavad kokku panna tiimi ja arendada mõnele ideele või probleemile lahenduse. Tööd esitatakse hindamiseks ja paremad neist suunatakse tootejuhtidele. Liiga mahukad protsessid neelavad aega ja tapavad motivatsiooni. Ettevõttes tehakse plaanid 120 protsendise koormuse peale,  et saada kätte 100-protsendiline tulemus. Sellises olukorras põlevad inimesed lihtsalt läbi. See asi ei tööta ja te jääte nendest inimestest ilma.Skype’il oli periood, mil eesmärgiks oli börsileminek. Kuna prioriteediks olid finantsnumbrid, siis innovatsioonile panustamine jäi sellele alla. Selle tulemusena hakkavad tiimid omavahel konkureerima ja tiimid ei taha oma häid ideid enam välja anda.

Garage/hackathon.

Levinuimad viisid innovatsiooni tapmiseks

Andrus Järg märkis, et igasuguse ettevõtte-sisese innovatsiooni tapab see, kui töötajale ei anta tagasisidet tema poolt esitatud ideele.„Ka Skype on olnud olukordades, kus tagasiside on olnud puudulik. Samas ei tohi ükski idee jääda selge põhjenduseta, miks see töösse ei läinud,“ märkis Järg.Lisaks võivad Järgi hinnangul innovatsiooni tappa:Liiga jäigad tugiprotsessid.

Inimeste teadlik ülekoormamine.

Juhtkonna teised prioriteedid.

Suletud keskkond.

Tallinnas toimus eile Äripäeva ITuudiste teemaveebi seminar "PARIMAD PRAKTIKAD: Kuidas juhtida IT arendusprojekte strateegiliselt ja kasumlikult?"

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755