Autor: Kadrin Karner • 30. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsuse sõnul lõpetati katsed seetõttu, et norrakatel on hirm, et nende hääled võivad e-valimiste tulemusel avalikuks saada ning see omakorda võib kahjustada riigi demokraatlikke protsesse. Norra Kaasajastamise ameti sõnul oli küll olemas lai poliitiline soov lasta inimestel neti teel hääli anda, kuid vaadates viimaste katsete halbu tulemusi, veenduti, et valitsus peab raha kulutamise sellele projektile lõpetama.

2013. aasta uuring oli vastuoluline, kuna vahetult enne hääletamist ilmus e-hääletuse teemal karmi kriitikat. Samas kutsuti tarkvaraeksperte üles kirjutama hääletussüsteemi ümber, et kogutud andmed seeläbi paremini kaitstud oleks.

2013. aasta katsete edu seisnes aga selles, et 38 protsenti katses osalenud 12 linna 250 000 elanikust hääletas interneti teel. Norra Sotsiaaluuringute Instituut juhtis riigi ja selle elanike tähelepanu ohule, et e-hääletamine toimub keskkonnas, mida nimetatakse kontrollimata keskkonnaks. Selline keskkond võib kaasa tuua olukorra, kus inimese hääle andmisesse ja hääletamisotsusesse võidakse sekkuda.

Uuringust selgus, et väga väike hulk inimesi – 0,75% kõikidest 2013. aastal e-hääletanutest, said anda oma hääle kaks korda – ühe korra e-hääletades ning teist korda valimisjaoskonnas.

Norra otsus e-hääletamise katsetamine lõpetada, langetati üsna varsti peale seda, kui Suurbitannia Valimiskomisjoni juht Jenny Watson teatas, et Suurbitannia peaks võimalikult kiiresti e-valimised käivitama, kuna see aitab peatada just noorte valijate langustrendi.