6. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Armeenia kodanike jaoks tähendab see, et rahvastikuregistrist dokumentide saamiseks ei pea enam võtma ette mitmepäevast reisi dokumentide juurde ega tasuma nende eest ametniku suva järgi. Toimingud, millele kulus varem päevi, valmivad nüüd koheselt. Samuti on kehtestatud kindlad tariifid dokumentidele ning sõiduki numbrimärkidele ning nende eest tuleb nüüd tasuda riigile, mitte numbrit väljastanud ametnikule. Seega jõuab varasem süsteemne ametnike hüve IT-lahenduste kaasabil otse riigikassasse.

E-post kõigile armeenlastele

Armeenia on võtnud kasutusele Eestiga samalaadse portaali ja e-posti oma kodanikega suhtlemiseks. Riik saab nüüd saata olulise info oma kodanikele otse meilile ning koondada riigi ja kodanike vahelises suhtlemises olulised teemad ühte portaali.

Ehkki portaali ja e-posti loomise aluseks on Eesti näide, on Armeenia Eestit oma arenduse funktsionaalsusega edestanud. E-riigi Akadeemiast projekti juhtinud Ivar Tallo sõnul on Armeenia tubli õpilane, kes oskab häid lahendusi edasi arendada. Näiteks saab Armeenia kodanik suunata oma riigi-lõpulist e-posti ka mobiilile. Samuti plaanib riik loodud kanaleid kasutada muu hulgas ka kohtukutsete edastamiseks.

Projektiga loodi kodanikele ka esimesed ID-kaardi teenused. Nüüd saavad inimesed kontollida oma andmeid äri- ja rahvastikuregistrites. Sarnaselt algas ID-kaardi kasutamine ka Eestis.

Rahvastikutoimingud muutusid elektrooniliseks

Riigi poolt vaadatuna muutusid rahvastikuregistri toimingud elektroonilisteks,  valmisid politseile e-teenused sõidukite ja juhilubade registreerimiseks,  elektrooniline karistusregister ja juhilubade eksamisüsteem. Samuti koolitati 50 rahvastikubüroo ametnikku üle riigi valminud süsteeme kasutama.

Rahvastikutoimingute tegemiseks on ametnike käsutuses kaasaegne veebipõhine keskkond, milles saab registreerida elusündmusi sünnist surmani ning vahetada infot politsei andmebaasi ja passiregistriga. Elektrooniline süsteem tagab, et elanike andmed on õiged ja kontrollitavad ning turvaliselt hoitud. Automatiseeritud on kõikide dokumentide loomine ning neid dokumente saab väljastada igast büroost üle riigi.

Uus andmekaitseseadus

Pealtnäha tavaliste tegevuste ellukutsumise eelduseks oli riigi seadusandluse ja poliitikate kohandamine uue olukorraga vastavaks. Olulisemaks teetähiseks on Ivar Tallo sõnul uue isikuandmete kaitse seaduse valmimine. “Koos Eesti andmekaitseinspektsiooni ekspertidega aitasime koostada uut isikuandmete kaitse seadust, mis tõenäoliselt veebruaris ka vastu võetakse,” märkis Ivar Tallo.

Fookuses muutuste juhtimine

Suurimaks väljakutseks oli Tallo sõnul muutuste juhtimine vahetuvate valitsuste tingimustes. “E-riigi Akadeemia jaoks oli see esimene nii suure mahuga ja nii pikaajaline projekt, kus tuli koordineerida rahastaja, riigijuhtide ja ja IT ettevõtete tegevust,” ütles Tallo.

Ta lisab, et muutuste juhtimisest on kujunemas E-riigi Akadeemia põhisuund. “Seda teadmist küsitakse meilt järjest enam. Eriti nendest riikidest, kes on soetanud endale kallid IT-lahendused, kuid ei ole suutnud neid kasutusele võtta, et teha hüpet e-valitsemisele. Eesti on heaks näiteks, kuid üksühele ei saa ühtegi lahendust teistesse riikidesse kopeerida,” lausus Tallo.

Töö hakkab vilja kandma

Armeenia on Tallo hinnangul Moldova ja Palestiina kõrval kujunemas üheks silmapaistvamaks näiteks Eesti kogemuse ärakasutamisest e-valitsemise arendamisel. 2001. aastal alguse saanud inspiratsiooni kogumise visiitidest E-riigi Akadeemiasse on kasvanud ulatuslik koostöö e-valitsemise ülesehitamisel. “Armeenia oli esimene riik maailmas, kes võttis kasutusele e-viisataotluste süsteemi. Kasutusel on ka üleriigiline elektrooniline dokumendihaldussüsteem Mulberry, mida oleme varasemalt aidanud arendada. Seega töö ja vaev on hakanud vilja kandma,” lisas viimase kahel aastal enam kui 25 korda Armeenias komandeeringutes käinud Tallo. Teisalt toob ta välja, et süsteemset lähenemist e-valitsemisele on Armeenias veel vähe. “Igaüks teeb oma e-tervist ja sotsiaalkindlustust. Digi-ID olemas, kuid selle funktsionaalsusi kasutatakse veel vähe,” rääkis ta.

Projekt algas 2012. aasta augustis ning kestis kaks ja pool aastat.

Lisaks E-riigi Akadeemiale aitasid Armeenias e-riigi lahendusi luua Armeenia, Iiri ja Suurbritannia ettevõtjaid. Süsteemide ülesehitamisel võeti aluseks Eesti Riigi Infosüsteemi Ameti kogemusi.  

Autor: Anu Vahtra-Hellat