Merlin Mägi • 17 veebruar 2015

Alamäe: IT-haridus on kõige lollikindlam investeering

See on fakt, et iga IT-hariduse edendamisesse suunatud euro on Eesti riigi tuleviku maksubaasi suurendamise seisukohast kõige lollikindlam investeering üldse, ütles ITuudistele Nortali tegevjuht Priit Alamäe.

Eesti viie erakonna esindaja peetud debati "Eesti infoühiskond 2020" valguses küsisime, mida arvab Alamäe erakondade väljakäidud lubadustest IKT sektoris.

Alamäe sõnul on väga positiivne, et erakonnad on hakanud IT-le eraldi tähelepanu pöörama. "IT-d tuleb aga alati käsitleda kontekstis – IT kui riigi efektiivsuse tõstja, IT kui terve majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstja, IT kui tööstus ja IT kui tulevikku suunatud hariduse kohustuslik komponent," ütles Alamäe. .

Hiljuti ilmus Alamäe sulest ka pikk artikkel kogu majanduse konkurentsivõime teemadel, kus ta üritas meie riikliku IT seada kogu majandusarengu konteksti. Arvamusartiklit saate lugeda siit

"Haridusest ei saa üle ega ümber – meil on alati vaja rohkem insenere, aga IT kui distsipliin peab olema integreeritud ka muudesse õppekavadesse, sest IT muudab paradigmasid kõikjal ja väga raske on tööturul olla tulevikus konkurentsivõimeline, kui põhiteadmised tehnoloogiast, automatiseerimisest ja protsessijuhtimisest puuduvad," sõnas Alamäe. Samuti tuleks Alamäe hinnangul laiendada ka meie IT-õppe skoopi, et lisaks tehnoloogiale tekiks õppijatel laiem arusaam ka sellest, kuidas ja milleks saab ja tuleb tehnoloogiat kasutada – IT on siiski vahend, mitte eesmärk iseeneses. "Fakt on see, et iga IT-hariduse edendamisesse suunatud euro on Eesti riigi tuleviku maksubaasi suurendamise seisukohast kõige lollikindlam investeering üldse," ütles Alamäe.

"E-teenuste arendamisel tuleb neid mõtestada kogu riigi reformimise kontekstis – tänapäeva tehnoloogia võimaldab seda, et teenused leiavad ise tarbijad üles – mõelge pankade „personaalsetele pakkumistele“. Max Weber’i bürokraatiamudel, mis tänapäeval on (küll moderniseeritud kujul) käibel kogu maailmas, eeldab aga seda, et ettevõtjad ja kodanikud peavad teadma, kuidas riik toimib. Ehk siis sisuliselt oleks tänaseid tehnoloogilisi võimalusi arvesse võttes ümber kujundada kogu meie seadusandlik baas ja riigi toimimismudel, mis puudutab suhtlust kodanike ja ettevõtjatega. Siis on võimalik oluliselt tõsta ka e-teenuste sisulist kvaliteeti.”

Jaga lugu:
Seotud lood
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150
Mari Sarapuu
Mari SarapuuKonverentside programmijuhtTel: 667 0251