Autor: Merlin Mägi • 17. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Küberjulgeolek peab tuginema kindlatele põhimõtetele, mitte ainult tehnilistele lahendustele. Inimõiguste väärtustamine ning õigusriigi põhimõtete järgmine peab olema töötava küberjulgeoleku alus,“ lausus välisminister. „Samuti on riikidel küberjulgeoleku tagamiseks vaja ühiselt leppida kokku olemasoleva rahvusvahelise õiguse kohaldamises küberruumis,“ sõnas Pentus-Rosimannus ning tõi esile rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO rolli selles. „ÜRO kübereksperdigrupi liikmena töötame selle kallal, et kinnitada olemasoleva rahvusvahelise õiguse kehtimist küberruumis ja analüüsida selle kohaldamist,“ lisas ta.

Hoolimata küberjulgeoleku väljakutsetest pakub IKT kiire areng võimalusi, mis on välisministri sõnul aidanud kaasa ühiskondliku heaolu ja majanduse konkurentsivõime kasvule. „Omast kogemusest teame, et infotehnoloogia kasutuselevõtt valitsemises ja teenustes on muutnud lihtsamaks nii meie kodanike igapäevaelu, samuti hoiab see hinnanguliselt aastas kokku ligi 2% SKTst,“ sõnas välisminister. „Nüüd on ka kõigil välisriikide kodanikel võimalik Eesti e-teenuseid tänu e-residentsusele kasutada,“ lisas ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul on Eesti aastaid olnud maailmas üks aktiivseim küberjulgeoleku eestkõneleja. Lisaks Tallinnas asuvatele NATO küberkaitsekeskusele ja Euroopa Liidu IT-agentuurile ning mitmetele Tallinnas heakskiidetud mõjukatele rahvusvahelistele kokkulepetele on Eesti olnud osaline paljude rahvusvaheliste algatuste ellukutsumisel.

Välisminister rõhutas oma sõnavõtus Euroopa Komisjoni poolt mais esitatava digitaalse siseturu strateegia olulisust, eelkõige selle seostatust avatud ja üleilmselt konkurentsivõimelise ühisturuga ning küberjulgeolekuga.

16.-17. aprillini Haagis toimuval küberkonverentsil pandi alus küberekspertide üleilmsele koostööfoorumile (Global Forum on Cyber Expertise – GFCE). Eesti on ühes 26 riigiga üle kogu maailma, Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, Ameerika Riikide Organisatsiooni, ENISA, ITU, Rahvusvahelise Kaubanduskoja ning Huawei, Microsofti, Vodafone'i ja Symanteciga foorumi üks asutajaliige. Platvormi eesmärk on toetada IKT alaste arengukoostööprojektide ellukutsumist ja -viimist ning võimaldada kõrgetasemelisi arutelusi antud teemadel.