Autor: Merlin Mägi • 29. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teisipäeval avalikustatud Twiplomacy uuring analüüsis 669 valitsuse kontot 166 riigis. Selgus, et 86 protsenti kõigist 193 ÜRO riigist on Twitteris esindatud. 172 riigipeal ja valitsusjuhil on personaalne Twitteri konto ning ainult 27 riigil – peamiselt Aafrika ning Aasia ja Vaikse Ookeani riikidel – puudub esindatus Twitteris täielikult.

Uuringu põhjal on Twitter viimase nelja aastaga muutunud üheks eelistatumaks suhtluskanaliks, kus nii riigijuhid kui valitsused soovivad oma peamisi sõnumeid ja lühikesi heliklippe võimalikult suure publikuga jagada.  

Kõik G20 valitsused peale ühe on ametlikult Twitteris esindatud ja kuuel G7 juhil on isiklik Twitteri konto. Sellele vaatamata säutsuvad ise vaid vähesed maailma juhid. Märkimisväärsed erandid on Eesti president Toomas Hendrik Ilves (@IlvesToomas), Euroopa Nõukogu eesistuja @Donald Tusk, Läti välisminister @EdgarsRinkevics ja Norra peaminister @Erna_Solberg, kes muuhulgas ühes säutsus tunnistas, et põeb düsleksiat ja teeb aeg-ajalt kirjavigu.

Valitsused panevad üha suuremat rõhku kommunikatsioonile sotsiaalmeedias, lisades oma säutsudele järjest rohkem audiovisuaalset materjali. Mõned, nagu näiteks Prantsuse presidendi ametlik konto @Elysee, postitavad regulaarselt kuuesekundilisi Vine videoid, mis võtavad kokku riigivisiite. Või siis elatakse kaasa oma jalgpalli rahvuskoondisele – just nii tegi Saksamaa välisministeerium mulluse jalgpalli MM-i ajal.

“Burson-Marstelleri Twiplomacy uuring on muutunud oluliseks võimu ja sotsiaalmeedia haarde mõõteriistaks,” ütles Burson-Marstelleri tegevjuht Donald A. Baer. “Neljas iga-aastane Twiplomacy uuring annab ülimalt väärtuslikke teadmisi juhtide kommunikatsioonivõtetest ja vajadustest üle maailma.”

24. märtsi 2015. aasta seisuga olid viis maailma kõige jälgitavamat maailma liidrit Ameerika Ühendriikide president Barack Obama (@BarackObama) 57 miljoni järgijaga tema kampaaniakontol), paavst Franciscus (@Pontifex) 20 miljoni järgijaga tema üheksal erinevas keeles kontol, India peaminister @NarendraModi, Türgi president Recep Tayyip Erdogan (@RT_Erdogan) ja @WhiteHouse.

Kõige jälgitavamad maailma liidrid jälgivad ise aga vaid väheseid teisi juhte ning on harva suhtlusaltid. @BarackObama ja @WhiteHouse kokku jälgivad vaid nelja muud maailma riigitegelast – nimeliselt Erna Solberg (Norra peaminister), Dmitri Medvedev (Venemaa peaminister), Ühendkuningriigi peaministri kontot ja Keit Pentus (Eesti välisminister).

Euroopa välisministrid kasutavad Twitterit ka vastastike sidemete loomiseks, moodustades seeläbi virtuaalse diplomaatiavõrgustiku. Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius (@LaurentFabius) on kõige paremini ühendatud välisminister, kellel on vastastikune side loodud 100 teise juhiga. Venemaa välisministeerium on teisel positsioonil, omades vastastikuseid Twitteri sidemeid 93 juhiga. Prantsusmaa välisministeerium on 90 sidemega kolmandal kohal. Taoline vastastikune ühendatus võimaldab välisministritel ja -ministeeriumidel pidada privaatvestluseid läbi Twitteri otsepostituste.  

“Mind üllatab jätkuvalt, kui kiiresti valitsused kohanevad kiiresti muutuvas sotsiaalmeediamaastikul,” ütles Matthias Lüfkens, Burson-Marstelleri EMEA Digitaalse tegevussuuna juht ning uuringu autor. “Mõned valitsused on muutunud väga professionaalseks, kasutades Twitteri kuuesekundilisi Vine videosid ning teised kasutavad juba Periscope’i, Twitteri uusimat otseülekande rakendust.”

Andmed koguti 2015. aasta märtsis 669 riigi- ja valitsusjuhi, välisministri ja –ministeeriumi kontodelt 166 riigis üle maailma, lähtudes enamast kui 50 tegurist ning kasutades Twitonomy rakendust (http://twitonomy.com). Burson-Marsteller kasutas patenteeritud IT-tööriista Burson Tools, millega analüüsida Twitteri ja maailma juhtide vahelisi suhteid.

Twiplomacy on rahvusvahelise kommunikatsiooniagentuuri Burson-Marsteller poolt läbiviidav iga-aastane ülemaailmne uuring, mis vaatleb riigijuhtide ja valitsusasutuste Twitteri kasutamist ja sotsiaalvõrgustikus suhtlemist.