Vaata, kes on juba osalejana kirjas SIIT
Oma ala tipud räägivad sel konverentsil teemal, kuidas leida parim IT-töötaja oma firmasse?Anneli Heinsoo teeb ettepanekuid, kuidas laiendada Eesti IT tööjõuturgu. Tieto juhina annab ta 3 soovitust, mida iga ettevõte saab ise ära teha.
Agur Jõgi Bigbankist analüüsib, kuidas kohaliku IT-töötaja ootused ja rahvusvahelised oskused kooskõlla viia.
Mart Ambur Kühne + Nagelist, Tiit Paananen Pipedrivest, Raul Ennus Helmesest ja Jüri Saarma Nortalist otsivad kastist väljas lahendusi üle IT valdkonna tööjõuprobleemile.
Tutvu kõikide esinejatega SIIN
Konverents toimub 12.05 hotellis Meriton, Toompuiestee 27, Tallinn
Saate algul tõdes Tiit Tammiste, et 5G on esimene võrk, mida ei tehta lihtsalt tehnoloogia pärast, vaid seda arendatakse kasutajate vajadustest lähtuvalt. Eelkõige lähtutakse ettevõtete vajadustest. „Hetkel käib aktiivne info kogumise töö, mille käigus käiakse läbi erinevaid ettevõtteid, et paremini mõista, kuidas 5G neile kõige rohkem kasu võiks tuua. Näiteks saab 5G-ga väga suuri andmemahtusid edastada, see loob võimaluse robootika arenguks, iseliikuvate autode kasutusele tulekuks jne. Kasutuskohti on palju,“ ütles Tammiste.
Seth Lackman lisas, et 5G standard saab valmis alles umbes 2020. aastal. Seega ollakse praeguses 5G arenduses Eestis ja Rootsis umbes kaks aastat ees. „Võrreldes 3G või 4G arendusega lähenetakse 5G võrgu arendamisele teistmoodi. Kui eelmised olid puhtalt mobiilivõrgud, siis 5G-ga tahetakse luua üks kõikehõlmav võrk, millega ühendatakse omavahel seadmed, tootmisprotsessid jne,“ lisas Lackman.
Tiit Tammiste mainis, et 5G paketti tavalisse mobiiltelefoni nähtavasti kunagi ei tule. „Võimalik, et telefonidesse tuleb 4G edasiarendus, millega hakkame oma telefoniekraanil nägema kõiki neid lugematuid andureid, mida 5G omavahel ühendab ja mida mobiili teel juhtida saab. Olgugi, et 5G võrku ei looda tavakasutajat silmas pidades, leidub siiski erisusi. Näiteks virtuaalreaalsuse peale ülesse ehitatud mängud või võimalus jälgida virtuaalreaalsuse kiivriga teisepool maakera toimuvat tennisevõistlust jne. 5G võimekus edastada suuremahulisi faile ülikiiresti loob sellisteks kasutusteks rohkelt võimalusi.“ Tammiste lisas, et praegu ei tea veel päris täpselt keegi, milleks kõigeks 5G-d kasutada saab. Ta lisas: „Meie õnn on see, et oleme standardi arendustest kaks aastat ees ja sestap on meil suur eelis teha kõikvõimalike potentsiaalsete kasutajate seas uue võrgu kasutuselevõtuks uurimistööd.“
Seth Lackman tõi veel ühe illustreeriva näite 5G kasutusest. Kaeve- või ehitustöid ei pea kopajuht tegema ilmtingimata masina roolis. Saab ka nii, et ta ise on Tallinnas ja kopp kaevab Tartus. Kopa käigukangi külge on kinnitatud andurid, mis edastavad juhile reaalajas infot maastiku olukorra kohta ja kopajuht saab vastavalt olukorrale, kas pidurit tõmmata, masina mujale juhtida jne.
Tammiste lisas, et 5G vastu tunnevad väga suurt huvi erinevad tööstused. Eriti tööstused, mis toimetavad tingimustes, kus inimesel pole turvaline liikuda. Näiteks kaevandused, keemiatööstus jne.
Henrik Roonemaa uuris, kui palju täna erinevad ettevõtted üldse ette kujutavad, mida 5G tähendab ja milliseid võimalusi neile loob. Kas kõiki neid võimalusi adutakse või on arusaam 5G võimalustest veel hägune? Tammiste rääkis, et 100-protsendilist ettekujutust pole veel kellelgi. Selleks käivadki Telia ja Ericssoni inimesed erinevates ettevõtetes 5G võimalusi tutvustamas ning ühiselt püütakse leida võimalusi, kuidas 5G-st maksimaalset kasu saada. Seniste kogemuste põhjal võib öelda, et autotööstus, logistika ja energia valdkonnad on uutest võimalustest vägagi huvitatud.
Saates räägiti ka sellest, kuidas uue ja keerulise 5G tehnoloogia väljatöötamine käib. Saadet kogupikkuses saab järelkuulata SIIT.
Ingrid Piirsalu