Ligi 20 protsenti Põhja-Ameerika ärijuhtidest prognoosib, et kolme aasta pärast teenib nende ettevõte poole või enam tulust digitaalsetest kanalitest. Praegu on selliseid ettevõtteid kõigest 8 protsenti, selgub KPMG ja Forbes Insighti uuringust „Crossing the Enterprise Digital Divide”.
Tänapäeval on vaid viiendik ettevõtetest saavutanud nii kõrge digitaliseerituse taseme, et digitaliseerimine annab olulist lisaväärtust nende äritegevusele. Lähema kolme aastaga tõotab aga selliste ettevõtete arv enam kui kahekordistuda, kuna 44 protsendi uuringus osalenud juhtide arvates jõuab nende ettevõte peagi vajalikule digitaliseerituse tasemele, teatas KPMG Baltics OÜ.
Uuring keskendus sellistele digitaliseerimise peamistele valdkondadele nagu pilvandmetöötlus, mobiilsed teenused, andmeanalüütika, sotsiaalmeedia ja koostöörakendused. Enamik küsitluses osalenutest märkis, et nende ettevõte on digitaalsel teekonnal pigem „avastaja” või „juurutaja” kui „tipptegija”.
Kõige suurem vahe „tipptegijate” ja „avastajate” vahel on digitaalsete toodete väljatöötamises – digitooteid on välja töötanud 89 protsenti „tipptegijatest” ning vaid 20 protsenti „avastajatest”. Kõige väiksem erinevus on uute tulumudelite väljatöötamisel, kus digitaliseerimise alguses olevad ettevõtted jäävad liidritest maha umbes 30 protsendipunkti võrra. Seejuures ainult veerand uuringus osalenutest märkis, et nende ettevõtte digitaalsed jõupingutused on tihedalt seotud ettevõtte üldise turuhõivamise strateegiaga.
KPMG Baltics OÜ IT-nõustamisteenuste juhi Teet Raidma sõnul kasutab ka enamik Eesti ettevõtetest pilvetehnoloogia ja sotsiaalmeedia võimalusi aktiivselt, aga sageli toimub see pigem töötajate eraalgatuslikul initsiatiivil ning ettevõtte eeskirju eirates, mitte kavandatud digitaalse strateegiana. „Lõppkasutaja soovidega arvestava, äristrateegiast lähtuva digitaalse toote väljatöötamine eeldab tippjuhtkonna tasemel tehtud otsuseid ja on pikaajaline protsess, mille käigus tuleb valmis olla toote ümbertegemiseks ja mõnikord ka uuesti otsast alustamiseks,” ütles Raidma. Mida täpsemalt suudab ettevõte prognoosida ja mõõta digitaliseerimisest saadavat tulu ja tehtud investeeringute tasuvust, seda kindlamalt eristutakse „avastajatest”. Uudse lahendusega turule tulijatel on hilisemate jäljendajate eest äriline eelis, kuid see võib kiiresti kaduda, kui tootearendusega ei tegeleta. „Algatuseks on vaja, et ettevõttes tekiks kriitiline mass n-ö digitaalset DNA-d, mis otsib endale väljundit. Seejuures on äärmiselt oluline, et IT-juht võtaks ettevõttes aktiivse, muudatustele orienteeritud visionääri rolli ega hakkaks innovatsiooni takistama,” rõhutas Raidma.
Digitaalsete strateegiate peamine kasu ilmneb 52 protsendi „tipptegijate” arvates kulude kokkuhoius, 49 protsenti leiab, et digistrateegiad suurendavad kasumit ning 41 protsendi arvates toovad digitaalsed strateegiad kaasa suurema klientide rahuolu.
Uuringus osales rohkem kui 500 Ameerika Ühendriikide ja Kanada ärijuhti.
KPMG on auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtjate võrgustik, mis tegutseb 155 riigis ning mille liikmesfirmades üle maailma töötab kokku üle 174 000 spetsialisti. KPMG Baltics on üks juhtivaid rahvusvahelisi ärinõustamisfirmasid Baltikumis ja Valgevenes. KPMG tegutseb Eestis 1992. aastast, siin töötab üle saja ning Baltikumis ja Valgevenes kokku ligi nelisada audiitorit ja nõustajat.
Seotud lood
Arvutite ühendamisel võrku tuleb arvestada, et iga internetti ühendatud seade on vaikimisi seadistuses avatud küberruumis levivatele ohtudele. Kogenematu arvutikasutaja, kes ei oska sellele tähelepanu pöörata, võib avalikku arvutivõrku kasutades tekitada suure ohu mitte ainult oma arvutis olevate andmetele, vaid kogu ettevõtte infosüsteemile, kirjutab Äripäeva ITuudiste ja KPMG koostöös toimuval andmekaitse seminaril ettekandega esinev KPMG Eesti IT nõustamisteenuste juht Teet Raidma.
Maksu- ja tolliamet sõlmis lepingu käibemaksukohustuslase registreerimisega seotud funktsionaalsuste arendamiseks, mille abil saab käibemaksukohustuslasena registreerimise ja kustutamise avaldusi esitada elektroonselt e-maksuametis/e-tollis. Cybernetica ja Icefire poolt arendatav uus süsteem peaks olema kasutamiseks valmis järgmise aasta kevadel.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.