Välisministeeriumi välismajanduse- ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart osales 28. novembril Brüsselis Euroopa Liidu arenguministrite kohtumisel, kus võeti vaatluse alla Euroopa arengukonsensus ehk ELi arengukoostöö aluspõhimõtted järgmisteks aastateks.
Reinarti sõnul on EL arengukoostöö aluspõhimõtete uuendamisel oluline, et selles kajastuksid Eestile tähtsad valdkonnad, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-lahendused. „Digi- ja e-lahendused omavad suurt potentsiaali ja aitavad arengule kaasa,“ kinnitas asekantsler. Ta rõhutas, et lisaks tuleks pöörata tähelepanu ka rahu tagamisele ja julgeolekule, mis on kestliku arengu eeldusteks.
Arutelus rõhutasid ministrid vajadust endiselt keskenduda vaesuse vähendamisele, tehes tihedalt koostööd erasektori ja kodanikuühendustega. Asekantsler Reinart märkis, et EL arengukoostöö aluspõhimõtted peaksid hõlmama kõige vaesemate riikide kõrval ka keskmise sissetulekuga riike. „Suur hulk vaeseid inimesi elab just keskmise sissetulekuga riikides ning vaid koostöös nende riikidega on võimalik üleilmselt saavutada 2030. aastaks kokku lepitud kestliku arengu eesmärgid,“ ütles Reinart.
Kohtumisel arutati ELi suhete raamistikku Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega pärast aastat 2020, mil lõpeb seni suhteid reguleeriv Cotonou leping. Aruteludes rõhutati, et tulevikusuhted peaksid keskenduma senisest enam regionaalsele tasandile, arvestama muutunud geopoliitilist olukorda lepingu jõustumisest aastal 2000 ja olema kooskõlas ELi välispoliitika tegevuskavade ja strateegiatega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
27. novembril korraldas välisministeerium EL Nõukogu eesistujariigina Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu ärifoorumil Abidjanis paneelarutelu, mille keskmes oli mõlema ühenduse liikmesriikide e-riigi lahenduste-alane koostöö. Arutelu käigus tõdeti, et erinevad e-valitsemise lahendused aitavad riigi ärikliima muuta konkurentsivõimelisemaks ja investeerimissõbralikumaks. Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu suhetes peaks seetõttu aina enam arvesse võtma ning kasutama neid võimalusi, mida pakuvad kaasaegsed digitaalsed lahendused.
Üha rohkem inimesi töötab hübriidrežiimis ehk kontoris viibimise ja kodus töötamise vaheline piir on hägustunud. Sellega koos muutuvad üha paindlikumaks ka töötamiseks vajalikud lahendused. Üheks uuenduseks on tõsta veebikoosolekute ja sündmuste korraldamise tehnilist kvaliteeti ning tõhusust, ent milliseid võimalusi lähitulevik pakub?