Autor: Aali Lilleorg • 19. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks riik oma andmekeskust vajab, kui turul on olemas mitmeid erinevaid teenuseid?

Paralleele tuues võiks öelda, et samal põhjusel, miks riigil on vaja oma Politseid või Päästeametit. Turult saaks ju ka sarnast teenust osta, aga riik paraku kõiki funktsioone erasektorisse välja anda ei taha ega saa. Kriitiliste infosüsteemide ja andmekogude haldamine on üks nendest funktsioonidest.

Kuigi keegi ajaloost pikalt teada ei taha, siis kahe lausega, millal SMIT uue andkeskuse projektiga alustas?

Me hakkasime projektiga süvitsi tegelema 2014. aasta lõpus, esmalt hankisime välisrahastuse ja alustasime andmekeskuse arhitektuuripildi joonistamisega. Seejärel testimise erinevaid tehnilisi lahendusi ning 2016. aasta lõpuks olime valmis teenuste kolimisega alustama.

Mis olukorras SMITi andmekeskused selleks ajaks olid?

Seis oli sel hetkel riigiasutuse kohta suhteliselt tavapärane, seadmed olid elukaare lõpus, uut ressurssi ehk andmemahtusid polnud kuskilt võtta. Ka andmekeskuse ruum ja lisaseadmed olid ajale jalgu jäänud.

Kui SMITi tööle tulin, siis asusime taasteplaanidega tegelema. Esimene info, mille kokku saime, oli et kui teenustega peaks midagi andmekeskuses juhtuma, võtaks nende nullist taastamine aega terve aasta, sest esiteks juba seadmete hankimise aeg on väga pikk. Samuti polnud keegi testinud, kuidas toimib salvestatud andmetest teenuste taastamine. Vähe oli neid kohti, kus olid lahendused hästi läbi mõeldud või kus oli kasutusel automaatikat. Käsitöö on paraku see, mis vigu tekitab, sest inimene on IT-s kõige suurem riskifaktor. See oligi lühidalt kokku võttes meie stardijoon.

Kuidas te edasi liikusite?

Pärast pikki rahataotlusi ja hankeid saabus pooleteise aasta eest meie peamise andmekeskuse seadmete põhihulk, mille paigaldamisega kohe ka alustasime. Vajalik kaasaegne ruum oli selleks ajaks juba valmis. Sisuliselt on kogu andmekeskuste rahastus saadud Euroopa Regionaalarengu Fondist, riigieelarvest saime üksikud rahajupid, mida eraldati neil hetkedel, mil veel vana andmekeskusega oli väga keeruline seis.

Millal esimene teenus uude andmekeskusesse kolis?

Esimene kolitud teenus oli 2016. aasta lõpus rahvastikuregister, mille SMIT oli endale saanud Andmevara AS-ilt. Seejärel kolisid üle siseministeeriumi haldusala dokumendihaldussüsteemid ja seejärel järjest teised teenused. Kuigi pealtnäha võib tunduda, et mis see teenuste kolimine ära on, siis tegelikkuses pole see andmete ühest kohast teise kopeerimine. SMITil tuli sisuliselt kõik, rohkem kui sada teenust, nullist üles ehitada, uuendada tuli kõik baaskomponendid, platvormid, teenuste arhitektuur joonistati otsast peale komponentide tasemeni üles. Meie töö oli nagu suurpuhastus väga suures kodus, mille tulemusena oleme kõik vajalikud asjad õigesse kohta asetanud ja igasugusest prahist ning sodist lahti saanud.

Ütlesid, et andmete kolimine pole nende kopi-paste. Kui suur töö see tegelikult oli?

Eelkõige oli see oma maja inimeste harimine ja üheskoos õppimine, kuid meid aitas otsus, et kõik ülal loetletud tegevused on kolimise eelduseks. Läbi selle on pooleteise aasta jooksul SMITis ka tekkinud selge teadmine, kuidas meie teenused täpselt töötavad ja kuidas nad omavahel seotud on. Põhjus on suuresti seal, et kunagi pandi SMIT haldusala asutuste IT tükkidest kokku ja nii on need tükid siiani töötanud, sest nendega tegeleda pole keegi jaksanud. Nüüd polnud meil enam valikut, kolimine tuli ära teha. 

Veelkord, väga väga palju tuli õppida. Pole vahet, kas räägime era- või avalikust sektorist, sellises mastaabis ettevõtmist on olnud Eestis mõned üksikud korrad ehk neid saab kahe käe sõrmedel üle lugeda. Seega, SMITi andmekeskuse kolimine on väga ainulaadne projekt – ehitada nullist üles Eesti riigi siseturvalisuse andmekeskus. Need, kes selles projektis osalesid, said väga kõva kogemuse, sest paljud pidid sellist tööd esimest korda tegema. Õnneks on meil majas inimesed, oskasid teisi juhendada ja teadsid, millised nõuded ja tingimused on uude andmekeskusesse kolimisel.

Selliste suurte projektide puhul ei saa kunagi hakkama koostööta. Meil võivad olla eri valdkondades erinevate vaadetega mehed, kuid päeva lõpuks ei koli keegi üksi nii suurt asja ära, ehk nii juhtidel kui töötajatel peavad olema ühed eesmärgid.

Tehnoloogia vananeb kiiresti, mida te ette võtate selleks, et samasse olukorda enam mitte sattuda?

Kindlasti on oluline automaatika, automatiseerimine laiemalt. Teeme kõiki asju nii standardsetest klotsidest kui saame. Arvestades valdkonda, kus me tegutseme, peame küll tegema erandeid, aga võimalikult vähe. Muul juhul muutuvad meie tehnilised lahendused väga kiirelt uuesti kaoseks ja me ei halda enam süsteemi ära. Selle tarkuse panime endale kindlasti kõrva taha.

Kuigi praeguse aja moesõnad on agiilsus ja devops, siis nendega peab olema ettevaatlik, et mitte äärmusesse tormata. Sest kuigi arendaja roll on tähtis, on ka väga oluline on omada kõikide teenuste peale tehnilisi inimesi, näiteks administraatoreid, kes saavad süvitsi aru, kuidas teenus kokku käib.

Ütlesid, et veel mõne aasta eest oleks teenuste taastamine aega võtnud aasta. Kui kaua nüüd läheks?

Tõesti, kui kahe ja poole aasta tagust aega meenutada, siis sellist olukorda meil enam ei ole. Praegu võtaks teenuste taastamine aega keskeltläbi pool päeva. See näitab meie tänast võimekust, sisuliselt saame võrreldes varasemaga teenused nipsust käima.

Riigi vaates on kindlasti tähtis, et politsei, pääste, häirekeskuse või piiriga seotud teenused töötaksid alati, nende tervis on praegu, ma julgen öelda, väga hea. Kui kolm aasta tagasi oli meie andmekeskus nagu 86 aastane kopsuvähiga pensionär, siis täna on andmekeskus nagu 30 aastane täiselujõus inimene. Loomulikult peame juba praegu tulevikule mõtlema, sest tehnoloogia vananeb samamoodi nagu inimesedki. Muul juhul on kolme aasta pärast meil piltlikult öeldes kopsuvähk tagasi. Riigi IT-rahastus loogika on paraku pika vinnaga ja kui paari aasta pärast reageerida, pole rahastust kohe kuskilt võtta. Samuti kasvavad hoiustamist vajavad andmemahud ja klient ootab meilt kaasaegseid ning tasemel teenuseid, see kõik on jätkuvalt meie igapäevane väljakutse.

SMITi andmekeskuste loomist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest.