Autor: ITuudised.ee • 28. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peaaegu sama kiirelt (13,9%) suurenes lisandväärtus ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaatamata tagasihoidlikule II kvartalile viimase kolme aasta kiireimas tempos – 3,9%, teatas statistikaamet. Aasta teises pooles langusele pöördunud kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta kokkuvõttes vaid 1,8%.

2017 oli Eesti majanduskasv viie aasta kiireim. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes mullu aasta varasemaga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%. SKP oli mullu jooksevhindades 23 miljardit eurot.

Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk- järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu. Aasta kokkuvõttes ükski tegevusala majanduskasvu märgatavalt ei pidurdanud.

Ka alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduskasvu pidurdanud põllumajandus hakkas aasta teises pooles suurenema. Samal ajal oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja. 

Varasematel aastatel jõudsalt suurenenud neto-tootemaksud jäid 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga peaaegu samale tasemele. Kuigi jooksevhinnas suurenesid need maksulaekumiste kasvu toel 5,4%, siis hinnamõjusid arvesse võttes oli kasv 0,1%.

Vaatamata tagasihoidlikule kasvule aasta keskel suurenes kaupade ja teenuste eksport mullu 2,9%. Eelkõige andis sellesse märgatava osa teenuste ekspordi endiselt tugev kasv, mis jõudis lõppenud aastal 6,2%ni. Enim mõjutasid seda transpordi- ja arvutiteenuste eksport. Kaupade eksporti pidurdas enim elektroonikaseadmete väljaveo vähenemine.

Import suurenes 3,5%. Peamiselt mõjutas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sissevedu. Netoeksport küündis eelmisel aastal 980 miljoni euroni, mis teeb 4,3% SKPst. See on viimase kuue aasta kõrgeim tase.

Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes teist aastat järjest ja jõudis 4,2%ni. Sisenõudluse eestvedaja oli eelnenud kolmel aastal languses olnud investeeringud, mis suurenesid 13,1%. Võrreldes aasta varaemaga kasvasid investeeringud pea igas sektoris ja valdkonnas.

SKP kasvu andis enim valitsemissektori investeeringute kasv masinatesse ja seadmetesse (0,4%) ning valitsemissektori (0,5%) ja mittefinantssektori (0,4%) investeeringute kasv muudesse ehitistesse ja struktuuridesse.

Eratarbimine suurenes eelmisel aastal 2,0%. Valitsemissektori lõpptarbimis­kulutused suurenesid Euroopa Liidu eesistumise toel 0,8%. 

SKP kasv ületas mullu teist aastat järjest töötatud tundide ja hõivatute arvu kasvu. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 1,9% ja hõivatu kohta 2,1%. Kuigi jooksevhinnas näitasid tööjõukulud mõningast kasvu aeglustumist, suurenes tööjõu ühikukulu siiski 3,6%.